Aluehallintovirastojen toiminta päättyy vuoden 2025 lopussa. Suurin osa tehtävistämme siirtyy uuteen valtakunnalliseen Lupa- ja valvontavirastoon, joka aloittaa toimintansa 1.1.2026. Eläinten terveyttä ja hyvinvointia sekä elintarvikkeita koskevat tehtävämme siirtyvät Ruokavirastoon ja kilpailu- ja kuluttajahallinnon tehtävät Kilpailu- ja kuluttajavirastoon.
Lue lisää: Valtion aluehallinnon uudistus
Mii oahpistit ja bearráigeahččat guovlohálddahusdoaimmahagas dálkkasdikšuma ollašuhttima sihke almmolaš ja priváhta sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusas. Mii addit dábálaš oahpisteami dálkkasdikšuma ollašuhttimii, mii vuođđuduvvá láhkamearrádusaide ja virgeoapmahašrávvagiidda. Mii bearráigeahččat dálkkasdikšuma ollašuhttima iešráđálaččat sihke midjiide dahkkon almmuhusaid vuođul. Midjiide maiddái sirdet áššiid eará virgeoapmahaččain.
Dálkkasdikšuma ollašuhttet dálkkasdikšuma ja ámmátlaš skuvlema ožžon dearvvašvuođafuolahusa ámmátolbmot ovttadaga dálkkasdikšunplána mielde. Bardoaddi vástida das, ahte dálkkasdikšun lea dorvvolaš buohccái ja áššehassii, ja fuolaha, ahte juohke bargovuorus leat doarvái dearvvašvuođafuolahusa ámmátolbmot dálkkadikšuma ollašuhttimii. Dálkkasdikšuma oppalašvuođas vástida ovttadaga vástodoavttir.
Mii ávžžuhit, ahte dálkkasdikšun ollašuhtto sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija publikašuvnna Dorvvolaš dálkkasdikšun: Rávagihpa dálkkasdikšunplána ráhkadeapmái ávžžuhusaid mielde.
Tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátulmuuh västideh talhâstipšom olášutmist jieijâs áámmátlii já talhâstipšom škovliittâs vuáđuld. Tun kaavnah taan siijđo talhâstipšom eromâš tiilijn stivrim, maht talhâstipšomân škovliihánnáá pargoviehâ puáhtá uásálistiđ talhâstipšomân.
Pyecceitipšooh västideh ohtâduv talhâstipšom olášuttem ubâlâšvuođâst já torvolâšvuođâst.
Tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummu vaʹsttee taalkâshååid tuejjummšest ämmtallaš da taalkâshååid škooultummšeez vuâđđõõveeʹl. Kaaunak tän seiddõõzz taalkâshååid spesiaalvuõʹjjin ohjjummuž, mäʹhtt taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjlažkåʹdd vuäitt vuässõõttâd taalkâshoiddu.
Puõccihoiʹddjeei vaʹsttee juâkkaz taalkâshååid tuejjummuž obbvuõđâst da staanvuõđâst.
Dearvvašvuođa ámmátolbmot vástidit dálkkasdikšuma ollašuhttimis, mii vuođđuduvvá ámmátlaš ja dálkkasdikšuma skuvlemii. Gávnnat dáid siidduin oahpisteami dálkkasdikšuma sierradiliin, mo dálkkasdikšumii skuvlemeahttun bargoveahka sáhttá oassálastit dálkkasdikšumii.
Buohccedivššárat vástidit ovttadaga dálkkasdikšuma ollašuhttima oppalašvuođas ja dorvvolašvuođas.
Tälkkamstaanvuõđ täʹǩǩeem diõtt tuâjjuʹvddjest lij šiõǥǥ ainsmâʹtted puki tuâjjlai silttummuž ouddâl ko sij vuässâʹtte ni måkam taalkâshååid tuâjaid.
Tuâjjuʹvddi meäʹrtââll tuâjjlain kaiʹbbjum taalkâshååid teoriaškooultõõzz siiskõõzz da veiddsõsvuõđ nuʹtt, što škooultõõzz uʹvddem silttummuš vaʹsttad juâkkaz taalkâshååid väʹǯǯelvuõđ.
Dálkkodandorvvolašvuođa dáhkideapmái bargoaddi lea buorre dárkkistit buot bargiid máhttima ovdalgo sii oassálastet mange dálkkasdikšuma doaimmaide.
Bargoaddi meroštallá bargiin gáibiduvvon dálkkasdikšuma teoriijaskuvlema sisdoalu ja viidodaga nu, ahte skuvlema addin máhttin vástida ovttadaga dálkkasdikšuma gáibádusaid.
Bargoaddi galgá ovddaldastiláhkái ja doarvái áiggil
Lea dehálaš fuopmášit earenoamážit daid bargiid máhttima ja dálkkaslobiid ođasmahttimis, geat eai leat guhkes áigái bargan dálkkasdikšumiin, muhto geaidda leat áigumin sirdit dálkkasdikšuma doaimmaid. Dasa lassin sierrajoavkkuid (ovdamearkan mánáid ja boarrásiid) dálkkasdikšuma ollašuhttimii oassálasti bargiin gáibiduvvo lasseskuvlen sierrajoavkkuid dálkkasdikšumis.
Teoriija máhttin sihkkarastojuvvo čálalaš dahje njálmmálaš iskosiin. Fas geavada máhttin sihkkarasto 3–5 čájánasain juohke dálkkasdikšuma ollašuhttima oassesuorggis, mii gullá bargi dálkkasdikšuma doaimmaide. Čájánasa vuostáiváldá vásihan ja lágalažžan dahkkon dearvvašvuođa ámmátolmmoš.
Dálkkaslohpái galgá detaljeret gokčevaččat, gean ja maid dálkkasdikšuma doaimmaid dálkkaslohpi guoská. Čálalaš lobi mieđiha doavttir.
Dálkkaslohpái gáibiduvvon máhttin sihkkarastojuvvo 2–5 jagi gaskkaid.
Tálhudemtorvolâšvuođâ tähidem várás pargoadeleijee kannat visásmittiđ puoh pargei mättim ovdil ko sij uásálisteh monnân talhâstipšom paargon.
Pargoadeleijee miäruštâl pargein vattum talhâstipšom teoriaškovlim siskáldâs já vijđesvuođâ nuuvt, ete škovliittâs adelem mättim västid ohtâduv talhâstipšom vátávâšvuođâ.
Pargoadeleijee kalga munedeijeht já tuárvi tooláá
•orniđ pargeid talhâstipšom laseškovlim
•visásmittiđ pargei mättim
•huolâttiđ pargei pijssájeijee uápistmist, jis pargee talhâstipšom pargoh vijđáneh tâi šaddeh vátávubbon.
Lii tehálâš huámášiđ eromâšávt toi pargei mättim já talhâsluuvij peividmist, kiäh iä lah kuhes ááigán olášuttám talhâstipšom, mutâ kiäid láá sirdemin talhâstipšom pargoid. Lasseen eromâšjuávhui (ovdâmerkkân párnái já puárásij) talhâstipšomân olášutmân uásálistee pargein váttoo laseškovlim eromâšjuávhui talhâstipšomist.
Teoriamättim visásmittoo kirjálijn tâi njálmálijn iskosáin. Ton saajeest keevâtlâš mättim visásmittoo 3–5 čáittusáin jyehi talhâstipšom olášuttem uásist, mii kulá pargee talhâstipšom pargoid. Čáittus váldá vuástá hárjánâm já lavâlistum tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš.
Talhâslopán kalga sierriđ tuárvi tárkká, kiäid já maid talhâstipšom pargoid talhâslope kuáská. Kirjálii love mieđeet tuáhtár.
Talhâslopán vattum mättim visásmittoo 2–5 ive kooskâi.
Buohccedivššárat, dearvvašvuođadivššárat ja čielgeeatnit sáhttet ollašuhttit dálkkasdikšuma viidát, mii vuođđuduvvá sin ámmátlaš skuvlemii.
Buohccedivššárskuvlema ožžon divššárat dárbbašit sierra, čálalaš dálkkaslobi gáibideaddji dálkkasdikšuma ollašuhttimii, mii lea ovdamearkka dihte
Loga lasi boahkoheami máhttima čájeheamis Dearvvašvuođa ja buresveadjima lágádusa neahttasiidduin
Pyecceitipšooh, tiervâsvuotâtipšooh já selgieenih pyehtih olášuttiđ talhâstipšom vijđáht jieijâs áámmátlii škovliittâs vuáđuld.
Pyecceitipšooškovlim uážžum pargeeh tarbâšeh sierâ, kirjálii talhâslove vátáváá talhâstipšom olášutmân, mii lii ovdâmerkkân
•robdâmorčeskatetri pieijâm
•talhâs- já kolgostipšom olášuttem morčessuonâ peht
•vorrâsirdemij olášuttem
•talhâstipšom olášuttem eromâš adelemkiäinui peht, tegu epiduuraalsajan, já eromâš piergâsijguin, tegu povčâspumppuin
•puákuttem.
Luuvâ lase puákuttemmättim čäittimist Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs viermisiijđoin
Puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei da čiõʹlj-jieʹnn vuäiʹtte tuejjeed taalkâshååid veiddsânji ämmtallaš škooultõssʼseez vuâđđõõveeʹl.
Puõccihoiʹddjeeiškooultõõzz vuäǯǯam oummu taarbše pååđ-, ǩeerjlaž taalkâslååʹv väʹǯǯlõs taalkâshååid tuejjummša, kååʹtt lij ouddmiârkkân
Looǥǥ lââʹzz puäkktemsilttummuž čuäʹjtummšest Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjamstroiʹttel neʹttseeidain
Aldatipšooh pyehtih áámmátlii škovlimis vuáđuld jyehiđ já adeliđ talkkâsijd luándulii kiäinu peht (eereeb narkotiik- já válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee, nk. vkv-talkkâsijd) adai tabletin, kapselin, laggân, čalme- já peljikuáškánjâssân, vuoidâsin, laastarin já pottâčuálisäggin sierâ lovettáá.
Aldatipšooh tarbâšeh sierâ laseškovlim vátáváá talhâstipšom olášutmân adai ovdâmerkkân
•injektioi addelmân liške vuálá (s.c.) já tiäkán (i.m.)
•narkotiikamnâs- já válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talhâstipšom olášutmân
•talkkâsttes vuáđulaagâ siskeldeijee jotkâinfuusio molsomân.
Aldatipšooškovliittâs ovdil lamaš västideijee áámmátlâš totkosáid (vuáđutipšooh, išetipšooh, mielâpyecceitipšooh, mielâtiervâsvuotâtipšooh já párnáitipšooh) iä lah kuullâm siämmáá vijđes talhâstipšom uápuh. Jis pargee lii čođâldittám aldatipšooškovliittâs ovdil lamaš totkos, pargoadeleijee kalga čielgâdiđ tođhostuođâštusâst čođâldittum talhâstipšom uápuid já pargee mättim.
Âʹlddhoiʹddjeei vuäiʹtte ämmtallaš škooultõssʼseez vuâđđõõveeʹl jueʹǩǩed da uʹvdded talkksid luâđlaž väʹlddemnääʹl mieʹldd (meädda looǥǥeeʹl vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-talkkâz) leʹbe tableʹtten, kapseeʹlen, liuggsen, čâʹlmm- da peʹlljkuäšktõssân, vuõiddsen, pläästren da põttsäʹǧǧen pååđlååʹvtää.
Âʹlddhoiʹddjeei taarbše pååđlââʹss-škooultõõzz väʹǯǯlõs taalkâshååid tuejjummša leʹbe ouddmiârkkân
Âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz oudldam vaʹstteei ämmtallaš tuʹtǩǩõõzz (vuâđđhoiʹddjeei, veäʹǩǩhoiʹddjeei, miõllpuõccihoiʹddjeei, miõlltiõrvâsvuõtthoiʹddjeei da päärnaihoiʹddjeei) jie leäkku âânnam seʹst seämma veiddsõs taalkâshååid määttaid. Jõs tuâjjlaž lij čõõđtam âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz oudldeei tuʹtǩǩõõzz, tuâjjuʹvddjest feʹrttai seʹlvvted tuʹtǩǩõstuõđštõõzzâst čõõđtum taalkâshååid määttaid da tuâjjla silttummuž.
Lagašdivššárat sáhttet sin ámmátskuvlema vuođul juohkit ja addit dálkasiid lunddolaš addinvugiin (earret narkotihkka- ja váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji dálkasat) dahjege tableahttan, kápselan, golggusin, čalbme- ja bealljegoaikkanassan, vuoiddasin, plásttarin ja bahtabuikun almmá sierra lobi haga.
Lagašdivššárat dárbbašit sierra lasseskuvlema gáibideaddji dálkkasdikšuma ollašuhttimii dahjege ovdamearkka dihte
Lagašdivššárskuvlema ovddit vástideaddji ámmátlaš dutkosat (vuođđodivššárat, veahkkedivššárat, miellabuohccedivššárat ja mánáiddivššárat) eai leat sisttisdoallan seamma viiddis dálkkasdikšuma oahpuid. Jus bargi lea čađahan lagašdivššárskuvlema ovddit dutkosa, bargoaddi galgá čielggadit dutkkusduođaštusas bargi máhttima ja mat dálkkasdikšunoahput leat čađahuvvon.
Sosiaalhuolâttâs áámmátpargoviehâ, mon škovliittâsân láá kuullâm vijđesvuođâ peeleest ucemustáá aldatipšooškovlim västideijee talhâstipšom uápuh, puáhtá olášuttiđ talhâstipšom siämmáá náálá ko aldatipšoo.
Sosiaalhuâl ämmat-tuâjjla, kooi škooultõʹsse lie kuullâm veeidasvuõđâs peäʹlnn uuʹccmõsân âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz vaʹstteei taalkâshååid määtt, vuäiʹtte tuejjeed taalkâshååid vaʹstteeinalla mâʹte âʹlddhoiʹddjeei.
Sosiálafuolahusa ámmátbargoveahka, man skuvlemii lea gullan viidodaga dáfus unnimustá lágašdivššárskuvlema vástideaddji dálkkasdikšuma oahput, sáhttá ollašuhttit dálkkasdikšuma seamma láhkai go lagašdivššár.
Buohccedivššárstudeanta sáhttá gaskaboddosaččat bargat buohccedivššára doaimmas ja oassálastit dálkkasdikšuma ollašuhttimii dalle, go
Studeanta bargá álo jođihangotti ja bearráigeahču vuolde. Ovttadat galgá nammadit studentii čálalaččat bagadalli. Varrasirdimat gullet dušše lágalažžan dahkkon ámmátolbmuid doaimmaide.
Lagašdivššárstudeanttat eai váldoáššis oassálastte dálkkasdikšuma ollašuhttimii. Jus ovttadaga doaimma dáfus lea vuogálaš, lagašdivššárstudeanta sáhttá addit áššehassii dahje buohccái gárvvisin attostallon dálkasiid lunddolaš addinvuogi mielde (omd. njálmmi ja bahtačoali bokte). Studeantta máhttima galgá goittotge sihkkarastit dan ovdal. Bargoaddi lea buorre juohke dáhpáhusas árvvoštallat lagašdivššárstudeantta máhttima dálkkasdikšuma doaimmaide ja dárkkistit čađahuvvon dálkkasdikšuma oahpuid.
Barggusoahpama hárjehallanoasis studeanttat oassálastet dálkkasdikšuma ollašuhttimii dušše bagadalli njuolggobearráigeahču vuolde. Oassálastima vuogit leat sorjavaččat oahpuid muttus.
Pyecceitipšoouáppee puáhtá toimâđ koskâpuddâsávt pyecceitipšoo pargoost já uásálistiđ talhâstipšom olášutmân talle, ko
•suu uáppuvuoigâdvuotâ lii vyeimist,
•uápui älgimist ij lah kuullâm paijeel 10 ihheed,
•sun lii čođâldittám kyehti kuálmádâs uápuinis,
•sun lii čođâldittám totkosân kullee talhâstipšom uápuid já
•suu talhâstipšom mättim lii visásmittum.
Uáppee parga ain jođettem já kocceem vyelni. Ohtâdâh kalga nomâttiđ uáppei stivrejeijee kirjálávt. Vorrâsirdemeh kuleh tuše lavâlistum áámmátulmui pargoid.
Aldatipšoouáppeeh iä válduášálávt uásálist talhâstipšom olášutmân. Jis ohtâduv toimâm tááhust lii ulmemiäldásâš, aldatipšoouáppee puáhtá adeliđ äššigâsân tâi pyeccei valmâšin miärástâllum talkkâsijd luándulii kiäinu peht. Uáppee mättim kalga kuittâg visásmittiđ ovdil tom. pargoadeleijee kannat jyehi tábáhtusâst árvuštâllâđ aldatipšoouáppee mättim talhâstipšom pargoin já tärhistiđ čođâldittum talhâstipšom uápuid.
Pargoostoppâm hárjuttâllâmpaajeest uáppeeh uásálisteh talhâstipšom olášutmân tuše stivrejeijee njuolgâ kocceem vyelni. Uásálistem vyevih mulsâšudeh uápui mudo mield.
Puõccihoiʹddjeeimättʼtõõtti vuäitt kõskkpoddsânji tåimmad puõccihoiʹddjeei tuâjast da vuässõõttâd taalkâshååid tuejjummša teʹl, ko
Mättʼtõõtti reâugg pâi jååʹđtummuž da vuåppmõõžž vuâllsiʹžžen. Juâǥǥas âlgg nõõmted mättʼtõõttja ǩeerjlânji ohjjeei. Võrrserddmõõžž koʹlle tåʹlǩ lääǥǥlõsttum ämmatoummi tuâjaid.
Âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti jie väʹlddvuâkkõõzz mieʹldd vuässõõđ taalkâshååid tuejjummša. Jõs juâkkaz toiʹmmjummuž peäʹlnn lij mieʹrrmeâldlaž, âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti vuäitt uʹvdded äʹššnekka leʹbe puõccja valmmšen juõkkum talkksid luâđlaž väʹlddemnaaʹlin. Mättʼtõõtti silttummuž âlgg kuuitâǥ ainsmâʹtted ouddâl tän. Tuâjjuʹvddjest lij šiõǥǥ juõʹǩǩ vueʹjjest ärvvtõõllâd âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti silttummuž taalkâshååid tuâjaid da täʹrǩsted čõõđtum taalkâshååid määttaid.
Reâuǥastmättjummuž harjjtõõllâmpââʹjest mättʼtõõtti vuässâʹtte taalkâshååid tuejjummša tåʹlǩ ohjjeei vuõigg vuåppmõõžž vueʹlnn. Vuässõõttmõõžž nääʹl lie ǩidd määttai pooddâst.
Tuâjjuʹvddjest feʹrttai ooudpeäʹlnn da nokk ääiʹjeld
Lij vääžnai väʹldded lokku jeäʹrben tõi tuâjjlai silttummuž da taalkâslooʹvi peeiʹvtummšest, kook jie leäkku kuʹǩes ääiʹj seʹst tuejjääm taalkâshååid, leâša koid leät seʹrddmen taalkâshååid tuâjaid. Lââʹssen spesiaaljoouki (ouddmiârkkân päärnai da vuäʹmmoummui) taalkâshååid tuejjummša vuässõõtti tuâjjlain kaiʹbbjet lââʹss-škooultõõzz spesiaaljoouki taalkâshååidast.
Teoriasilttummuž ainsmââʹttet ǩeerjlaž leʹbe njäälmlaž teeʹstin. Tõn sâjja tuejjeem tääʹzz silttummuž ainsmââʹttet 3–5 silttõõzz čuäʹjtummšin juõʹǩǩ taalkâshååid tuejjummuž vueʹss-sueʹrjest, kååʹtt kooll tuâjjla taalkâshååid tuâjaid. Harjjnam da lääǥǥlõsttum tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž vuâsttaväldd silttõõzz čuäʹjtummuž.
Taalkâslååʹvest feʹrttai puʹhtted ouʹdde nokk tärkka, ǩeän da mâid taalkâshååid tuâjaid taalkâslååʹpp kuâskk. Ǩeerjlaž lååʹv meâtt dåhttar.
Taalkâslåppa kaiʹbbjum silttummuž ainsmââʹttet 2–5 eeʹjj kõõski.
Dálkasa mearrideaddji árvvoštallá buohcci dálkkasdikšuma dárbbu ja mearrida dálkkasdikšumis ovttasráđiid buohcciin. Dálkasa mearrideaddji galgá addit buohccái dieđu dálkasa geavaheamis ja geavahanulbmilis.
Dálkasa oažžu mearridit dušše olbmui, gean dálkasa mearrideaddji lea persovnnalaččat dutkan ovddit jagi áigge, jus son ii sáhte sihkkarastit eará luohtehatti vugiin dálkkasdikšuma dárbbu. Buohccedivššár sáhttá mearridit dálkasiid dušše vuostáiváldimis su gávnnahan dárbbu vuođul earret dálkkasdikšuma, mii addo nissonolbmo fáhkka cissakanálavuolšái. Dan dáhpáhusas buohccedivššár sáhttá dahkat dálkkasmearrádusa telefonjearahallama vuođul.
Dálkasa válljen galgá vuođđuduvvat vuosttažettiin dutkančájánassii, dahje jus dakkár ii leat, almmolaččat dohkkehuvvon dikšugeavadii. Boasttogeavaheapmái heivejeaddji dálkasiid mearrideamis galgá atnit earenoamáš fuolalašvuođa ja várrugasvuođa. Dálkasiid mearridettiin galgá váldit vuhtii earret eará geavahanávžžuhusaid ja vejolaš geavaheapmái laktáseaddji ráddjehusaid.
Dálkasa mearrideaddji galgá dahkat juohke dálkkasmearrádusas buohcceáššegirjemerkema.
Dálkkasmearrádusa galgá dahkat elektrovnnalaččat. Dan sáhttá dahkat báberskoviin dahje telefovnnas dušše teknihkalaš hehttehusa dihte dahje jus dálkkasdikšuma dárbu lea hohpolaš iige dálkkasmearrádusa sáhte dahkat elektrovnnalaččat earenoamáš siva geažil. Dan dáhpáhusas dálkkasmearrádusas galgá ákkastallat, manin dat ii leat dahkkon elektrovnnalaččat.
Elektrovnnalaš dálkkasmearrádusas galgá dábálaččat addit buohccái buohccerávvaga. Buohccerávvagis lea sáhcokoda, mii spesifisere reseaptta ja jođálmahttá áššiiddikšuma apoteaikkas.
Dálkkasmearrádusat gustojit dábálaččat guokte jagi. Ovdamearkka dihte váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji ja narkotihkkadálkasat gustojit dušše jagi.
Elektrovnnalaš dálkkasmearrádusat vurkejuvvojit reseaptaguovddážii. Reseaptaguovddáža dieđuid vuođul buohcci sáhttá viežžat dálkasis man beare apoteaikkas Suomas.
Sáhtát bivdit čoahkkáigeassočáláhusa iežat reseaptadieđuin dikšunbáikkistat dahje apoteaikkas. Sáhtát geahččat iežat reseaptadieđuid maiddái Iežankanta-bálvalusas. Iežankanta-bálvalusa bokte sáhtát dahkat maiddái reseaptta ođasmahttinbivdaga du dikšu dearvvašvuođafuolahusa ovttadahkii, jus du dikšunbáiki váldá vuostá reseaptta ođasmahttinbivdagiid elektrovnnalaččat. Buot dálkkasmearrádusaid ii goittotge sáhte ođasmahttit Iežankanta bokte, ja dálkasa mearrideaddji ii vealtatkeahttá ođasmahte dálkkasmearrádusa ovdamearkka dihte dalle, jus sus ii leat anus doarvái diehtu buohcci dikšumis.
Taalkâsmeärrõõzz âlgg tuejjeed liâđǥlânji. Tõn vuäitt tuejjeed põʹmmailomaakkin leʹbe teʹlfoonâst tåʹlǩ teeknlaž stamldõõzz diõtt leʹbe jõs taalkâshååid tarbb lij ǩirrsallaš ij-ǥa taalkâsmeärrõõzz vueiʹt tuejjeed liâđǥlânji jeäʹrab määin diõtt. Tän vueʹjjest taalkâsmeärrõõzzâst âlgg vuâđđtõõllâd, mõʹnt tõt ij leäkku tuejjuum liâđǥlânji.
Liâđǥlaž taalkâsmeärrõõzzâst âlgg takainalla uʹvdded puõccja puõccivuäʹppõõzz. Puõccivuäʹppõõzzâst lij certldõk-kood, kååʹtt pohtt ouʹdde tärkka reseeʹpt da jåʹttlâtt äʹššummuž apteekkast.
Taalkâsmeärrõõzz lie viõǥǥâst takainalla kueʹhtt eeʹjj. Ouddmiârkkân PKV- da vuäivvõõttâmaaunâstalkkâz lie viõǥǥâst tåʹlǩ eeʹjj.
Liâđǥlaž taalkâsmeärrõõzzid ruõkkât reseʹpttkõõskõʹsse. Reseʹpttkõõskõõzz teâđai vuâđald puõcci vuäitt ooccâd talkksees koon täättas apteekkast Lääʹddjânnmest.
Vuäitak raukkâd tuu håiddpääiʹǩest leʹbe apteekkast õʹhtteǩieʹssemseeid reseʹptt-teâđainad, kook lie Reseʹpttkõõskõõzzâst. Vuäitak ǩiõččâd jiijjad reseʹptt-teâđaid še JiijjanKanta-kääzzkõõzzâst. JiijjanKanta-kääzzkõõzz pääiʹǩ vuäitak tuejjeed še reseeʹpt ođsmâʹttemraukkmõõžž tuu håiddai tiõrvâsvuõtthuâl juâkksa, jõs håiddpäikkad väldd vuâstta reseeʹpt ođsmâʹttemraukkmõõžžid liâđǥlânji. Pukid taalkâsmeärrõõzzid ij kuuitâǥ vueiʹt ođsmâʹtted JiijjanKanta pääiʹǩ, da talkkâz mieʹrreei ij vieʹltǩani ođsmââʹtt taalkâsmeärrõõzz ouddmiârkkân teʹl, jõs suʹst jie leäkku ââʹnnmest nokk teâđ puõcci hååidast.
Talhâsmiärádâs kalga toohâđ šleđgâlávt. Tom puáhtá toohâđ pááppárluámáttuvváin tâi puhelimáin tuše teknisii hemâdâs tiet tâi jis talhâstipšom tárbu lii huápulâš ige talhâsmiärádâs pyevti toohâđ šleđgâlávt eromâš suujâ keežild. Taan tábáhtusâst talhâsmiärádâsâst kalga agâstâllâđ, mondiet tot ij lah tohhum šleđgâlávt.
Šleđgâlii talhâsmiärádâsâst kalga táválávt adeliđ pyeccei pyecceeravvuu. Pyecceeravvust lii särgiskoodi, mii sierree miärádâs já jođálmit apteekist ášástâllâm.
Talhâsmiärádâsah láá táválávt vyeimist kyehti ive. Ovdâmerkkân VKV- já narkotiikamnâstalkkâseh láá vyeimist tuše ive.
Šleđgâliih talhâsmiärádâsah vyerkkejuvvojeh reeseeptkuávdážân. Reeseeptkuávdáá tiäđui vuáđuld pyeccee puáhtá viežžâđ talkkâsijdis mon peri apteekist Suomâst.
Tun puávtáh táttuđ oohtânkiäsupriänttus tuu Reeseeptkuávdáást leijee reeseepttiäđuin tipšomsajestâd tâi apteekist. Puávtáh keččâđ jieijâd reeseepttiäđuid meiddei Jieččânkanta-palvâlusâst. Jieččânkanta-palvâlus peht puávtáh toohâđ meiddei reeseept uđâsmittempivduu tuu tipšoo tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâdâhân, jis tuu tipšomsaje váldá reeseept uđâsmittempivduid vuástá šleđgâlávt. Puoh talhâsmiärádâsâid ij kuittâg pyevti uđâsmittiđ Jieččânkanta peht, já talkkâs merideijee ij veltihánnáá uđâsmit talhâsmiärádâs ovdâmerkkân talle, jis sust ij lah kiävtustis tuárvi tiätu pyeccee tipšomist.
Koskâpuddâsávt tuáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid. Talkkâs merideijee kalga adeliđ pyeccei tiäđu talkkâs kevttimist já kevttimulmeest.
Talkkâs uážžu meridiđ tuše ulmui, kiäm talkkâs merideijee lii persovnlávt tutkâm ovdebáá ive ääigi, jis sun ij pyevti visásmittiđ talhâstipšom táárbu eres lyetittettee vuovvijn. pyecceitipšoo puáhtá meridiđ talkkâsijd tuše suu vuástáväldimist huámášâm táárbu vuáđuld, eereeb nissoon fakkist šoddâm kužžâuálikuddumân adelemnáál talhâstipšom. Taan tábáhtusâst pyecceitipšoo puáhtá toohâđ talhâsmiärádâs puhelinsahhiittâllâm vuáđuld.
Talkkâs valjim kalga vuáđuduđ vuosâsaajeest tutkâmčááitun, tâi jis taggaar ij lah, almolávt tuhhiittum tipšomvuáválâšvuotân. Puástukevttimân heivejeijee talkkâsij meerridmist kalga čuávvuđ eromâš huolâlâšvuođâ já várugâšvuođâ. Talkkâsij meerriddijn kalga väldiđ huámášumán eereeb iärrás kevttimavžuuttâsâid já máhđulijd kevttimân lahtojeijee raijiittâsâid.
Talkkâs merideijee kalga toohâđ jyehi talhâsmiärádâsâst pyecceeäššikirjemerkkim.
Talkkâz mieʹrreei ärvvtââll puõcci taalkâshååid taarb da tuʹmmai taalkâshååidast õõutveäkka puõccjin. Talkkâz mieʹrreeʹjest feʹrttai uʹvdded puõccja teâđ talkkâz ââʹnnmest da ââʹnnem-meäʹrest.
Talkkâz vuäǯǯ mieʹrreed tåʹlǩ ooumže, koon talkkâz mieʹrreei lij persoonlânji tuʹtǩǩääm, oouʹdab eeʹjj ääiʹj, jõs son ij vueiʹt jeeʹres snäätnas naaʹlin vuäǯǯad snäätnaivuõđ taalkâshååid taarbâst. Puõccihoiʹddjeei vuäitt mieʹrreed talkksid tåʹlǩ vuâsttavälddmõõžžâst tuõttmes taarb vuâđald lokku vääʹldǩani taalkâshååid, koon uuʹdet neezzan krootai koǯǯkanaalännsummša. Tän vueʹjjest puõccihoiʹddjeei vuäitt tuejjeed taalkâsmeärrõõzz teʹlfonmainstâttmõõžž vuâđald.
Talkkâz vaʹlljummuš âlgg vuâđđõõvvâd vuõss-sâjjsânji tuʹtǩǩeemčuäjtõʹsse, leʹbe jõs nåkam ij leäkku, takainalla primmum håiddnälla. Jeäʹrab tääʹrǩesvuõđ da vaarčõsvuõđ âlgg jääʹǩǩted puästtadââʹnnma ânnʼjõõvvi talkksi mieʹrrummšest. Ko mieʹrreet talkksid, feʹrttai väʹldded lokku jeäʹrbi mieʹldd ââʹnnemsiâzztõõzzid da vueiʹtlvaž ââʹnnma õhttneei rääʹjtõõzzid.
Talkkâz mieʹrreeʹjest feʹrttai tuejjeed juõʹǩǩ taalkâsmeärrõõzzâst puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzz.
Olbmuin, geat leat vuoigadahtton iešheanalaččat bargat doavttirin, lea vuoigatvuohta mearridit dálkasiid. Sii sáhttet mearridit dálkasiid olbmui medisiinnalaš dárkkuhusa várás sihke pro auctore –dálkkasmearrádusain iežaset ámmáhis bargamii.
Gaskaboddosaččat doaktára doaimmas bargi medisiinna studeanta sáhttá mearridit dálkasiid dušše buohcciide, geaid dikšu.
Olbmuin, geat leat vuoigadahtton iešheanalaččat bargat bátnedoavttirin, lea vuoigatvuohta mearridit dálkasiid. Sii sáhttet mearridit dálkasiid olbmui dušše bátnemedisiinnalaš dárkkuhusa várás sihke pro auctore –dálkkasmearrádusain iežaset ámmáhis bargamii.
Bátnedoaktáris lea vuoigatvuohta mearridit dálkkasbuktagiid, mat klassifiserejuvvojit aiddonassii narkotihkkan, oktanaga eanemustá logi juohkinovttadaga. Earát go spesiálabátnedoaktárat ožžot mearridit váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji dálkasa eanemustá unnimus vuovdinlobálaš báhka.
Gaskaboddosaččat bátnedoaktára barggus doaibmi studeanta oažžu mearridit dálkasiid dušše buohcciide, geaid dikšu.
Lágalažžan dahkkon buohccedivššáris, geas lea doarvái geavada vásáhus, ja gii lea čađahan dasa dárkkuhuvvon lasseskuvlema, lea ráddjejuvvon vuoigatvuohta mearridit su dikšun buohccái apoteaikkas dálkasiid, mat geavahuvvojit dikšumis. Buohccedivššár oažžu mearridit dálkasa, go jearaldagas lea ovddalgihtii eastadeaddji dikšun, doaktára mearridan dálkkadikšuma joatkin dahje dálkkasdikšun, mii vuođđuduvvá buohccedivššára gávnnahan dikšuma dárbui.
Ráddjejuvvon dálkkasmearrideami eaktun lea čálalaš mearrádus, mas logahallojuvvojit dat dálkasat, maid buohccedivššár oažžu mearridit, ja vejolaš ráddjehusat, mat laktásit dálkasiid mearrideapmái. Čálalaš mearrádusa addá vástideaddji doavttir dan doaibmaovttadagas, masa buohccedivššáris lea bálvalusgaskavuohta. Buohccedivššára ráddjejuvvon dálkkasaddinvuoigatvuohta lea doaibmabáikkis gitta.
Ráddjejuvvon dálkkasmearridanvuoigatvuohta lea vejolaš vuođđodearvvašvuođafuolahusa rabasbálvalusain, spesiálabuohccedikšuma poliklinihkain ja eará gieldda dahje gieldaovttastumi ordnenvástui gulli dearvvašvuođafuolahusa bálvalusain. Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija dálkasa mearrideamis addin ásahusa čuvvosis meroštallojuvvojit dálkasat, dávdadilit ja eará ráddjemat, mat leat ráddjejuvvon dálkkasmearrideami olis.
Spesiálagelbbolašvuođa cealkin ohccojuvvo Valviras.
Optihkkár oažžu mearridit pro auctore –dálkkasmearrádusain apoteaikkas dálkasiid, maid dárbbaša vuostáiváldindoaimmas. Optihkkár ii oaččo mearridit dálkasiid buohcciide. Dálkasat, maid optihkkár sáhttá mearridit, leat meroštallojuvvon sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ásahusa čuvvosis.
Iehčanas fidnobargin doaibmi njálbmehygienista oažžu mearridit pro auctore –dálkkasmearrádusain apoteaikkas dálkasiid, maid dárbbaša vuostáiváldindoaimmastis. Njálbmehygienista ii oaččo mearridit dálkasiid buohcciide. Dálkasat, maid njálbmehygienista sáhttá mearridit, leat meroštallojuvvon sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ásahusa čuvvosis.
Tuáhtár áámmát jiečânâs háárjutmân vuoigâdittum ulmuin lii vuoigâdvuotâ meridiđ talkkâsijd. Sij pyehtih meridiđ talkkâsijd ulmui talhâstieđâlâš ulme várás sehe pro auctore -talhâsmiärádâssáin jieijâs áámmát hárjuttem várás.
Koskâpuddâsávt tuáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid.
Pänituáhtár áámmát jiečânâs háárjutmân vuoigâdittum ulmuin lii vuoigâdvuotâ meridiđ talkkâsijd. Sij pyehtih meridiđ talkkâsijd ulmui tuše pänitalhâstieđâlâš ulme várás sehe pro auctore -talhâsmiärádâssáin jieijâs áámmát hárjuttem várás.
Pänituáhtárist lii vuoigâdvuotâ meridiđ eidusâš narkotiikamnâsin luhhum talhâsvalmâštâsâid enâmustáá love jyehimohtâdâhhâd häävild. Eres ko spesialpänituáhtár uážžu meridiđ válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talkkâs enâmustáá ucemus vyebdimloválii pakkiittâs.
Koskâpuddâsávt pänituáhtár pargoost tuáimee talhâstiettuu uáppee uážžu meridiđ talkkâsijd tuše suu tipšom pyecceid.
Lavâlistum pyecceitipšost, kiäst lii pijssájeijee keevâtlâš feerim já kii li čođâldittám toos uáivildum laseškovliittâs, lii räijejum vuoigâdvuotâ meridiđ apteekist tipšomist onnum talkkâsijn suu tipšom pyeccei. Pyecceitipšoo uážžu meridiđ talkkâs, ko koččâmušâst lii muuneeld estâdeijee tipšom, tuáhtár meridem talhâstipšom juátkim tâi pyecceitipšoo huámášem tipšom táárbun vuáđuduvvee talhâstipšom.
Räijejum talhâsmeridem iähtun lii kirjálâš miärádâs, mast páhuduvvojeh toh talkkâseh, maid pyecceitipšoo uážžu meridiđ, ja máhđulijd talkkâsij meerridmân lahtojeijee raijiittâsah. Kirjálii miärádâs addel västideijee tuáhtár ton toimâohtâduvâst, moos pyecceitipšoo lii palvâlemkoskâvuođâst. Pyecceitipšoo räijejum talhâsmeridemvuoigâdvuotâ lii toimâohtâdâhkuáhtásâš.
Räijejum talhâsmeridemvuoigâdvuotâ lii máhđulâš vuáđutiervâsvuotâhuolâttâs ávuspalvâlusâin, spesiaalpyecceitipšo polikliinikijn já eres kieldâ tâi kieldâovtâstume ornimovdâsvástádâsân kullee tiervâsvuotâhuolâttâs ávustipšom palvâlusâin. Sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö talkkâs meerridmist adelem asâttâs labdosist miäruštâllojeh räijejum talhâsmeerridmân kullee talkkâsijd, tavdâtileh já eres raijiittâsah.
Eromâštohálâšvuođâ páhudem occoo Valvirast.
Optiikkár uážžu meridiđ pro auctore -talhâsmiärádâssáin apteekist suu jieijâs vuástáväldimtooimâst tarbâšem talkkâsijd. Optiikkár ij uážu meridiđ talkkâsijd pyecceid. Talkkâseh, maid optiikkár uážžu meridiđ, láá miäruštâllum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö asâttâs labdosist.
Jiečânâs áámmáthárjutteijen tuáimee njälmihygienist uážžu meridiđ pro auctore -talhâsmiärádâssáin apteekist suu jieijâs vuástáväldimtooimâst tarbâšem talkkâsijd. Njälmihygienist ij uážu meridiđ talkkâsijd pyecceid. Talkkâseh, maid njälmihygienist uážžu meridiđ, láá miäruštâllum sosiaal- já tiervâsvuotâministeriö asâttâs labdosist.
Dåhttar ämmat jiõččines harjjted vuõiggõttum oummin lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed talkksid. Sij vuäiʹtte mieʹrreed talkksid ooumže taalkâstiõđlaž meäʹr vääras di pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin ämmtes harjjtummša.
Kõskkpoddsânji dåhttar tuâjast toiʹmmjeei taalkâstiõtti mättʼtõõtti vuäǯǯ mieʹrreed talkksid tåʹlǩ puõccjid, koid son håidd.
Pääʹnndåhttar ämmat jiõččines harjjted vuõiggõttum oummin lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed talkksid. Sij vuäiʹtte mieʹrreed talkksid ooumže tåʹlǩ pääʹnntaalkâstiõđlaž meäʹr vääras di pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin ämmtes harjjtummša.
Pääʹnndåhttrest lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed jiõččveärlaž vuäivvõõttâmaunnsen lokkum taalkâsvalmštõõzzid seämma vuâra jäänmõsân lååi jueʹǩǩemjuâkksed. Jeeʹres ko spesiaalpääʹnndåhttar vuäǯǯ mieʹrreed vuõss-sââʹjest kõõskõsneärvtõʹǩǩe vaaikteei talkkâz jäänmõsân uuʹccmõs kaaupšemlååvlaž paʹǩǩõõzz.
Kõskkpoddsânji pääʹnndåhttar tuâjast toiʹmmjeei taalkâstiõtti mättʼtõõtti vuäǯǯ mieʹrreed talkksid tåʹlǩ puõccjid, koid son håidd.
Lääǥǥlõsttum puõccihoiʹddjeeʹjest, ǩeäʹst lij riʹjttjeei tuejjeem tääʹzz harjjnummuš da kååʹtt lij čõõđtam tõõzz jurddum lââʹss-škooultõõzz, lij rajjuum vuõiggâdvuõtt mieʹrreed apteekkast talkksid, koid ââʹnet hååidast, suu håiddam puõccja. Puõccihoiʹddjeei vuäǯǯ mieʹrreed talkkâz, ko kõõččmõõžžâst lij ooudpeäʹlnn cõggi håidd, dåhttar mieʹrreem taalkâshååid juätkkmõš leʹbe puõccihoiʹddjeei tuõttâm hååid taʹrbbe vuâđđõõvvi taalkâshåidd.
Rajjuum talkkâz mieʹrrummuž oudldõssân lij ǩeerjlaž meärrõs, koʹst tuõđât tõid talkksid, koid puõccihoiʹddjeei vuäǯǯ mieʹrreed, da vueiʹtlvaž talkksi mieʹrrummša õhttneei rääʹjtõõzzid. Ǩeerjlaž meärrõõzz oudd vaʹstteei dåhttar tõn tåimmjuâkksest, koozz puõccihoiʹddjeei lij reâuggkõõskâst. Puõccihoiʹddjeei rajjuum taalkâsmieʹrreemvuõiggâdvuõtt lij tåimmpäiʹǩǩmeâldlaž.
Rajjuum taalkâsmieʹrreemvuõiggâdvuõtt lij vueiʹtlvaž vuâđđtiõrvâsvuõtthuâl äävkääzzkõõzzin, spesiaalpuõccihååid polikliniikkin da jeeʹres kååʹdd leʹbe kåʹddõhttâm jäʹrjstemvasttõʹsse kuulli tiõrvâsvuõtthuâl äävhååid kääzzkõõzzin. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria talkkâz mieʹrrummšest uʹvddem asetõõzz meâlddõõzzâst meäʹrtõõlât talkksid, kook lie rajjuum talkkâz mieʹrrummuž seʹst, tauddvuõʹjjid da jeeʹres rajjõõzzid.
Spesiaalââʹntemvuõđ tuõttmõõžž ooʒʒât Valvirast.
Optiikkâr vuäǯǯ mieʹrreed pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin apteekkast talkksid, koid taarbaš vuâsttaväʹlddemtoiʹmmjummšest. Optiikkâr ij vuäǯǯ mieʹrreed talkksid puõccjid. Talkkâz, koid optiikkâr vuäitt mieʹrreed, lie meäʹrtõllum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria asetõõzz meâlddõõzzâst.
Jiõččnaž ämmatharjjteeʹjen toiʹmmjeei njäʹlmmhygienistt vuäǯǯ mieʹrreed pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin apteekkast talkksid, koid taarbaš vuâsttaväʹlddemtoiʹmmjummšest. Njäʹlmmhygienistt ij vuäǯǯ mieʹrreed talkksid puõccjid. Talkkâz, koid njäʹlmmhygienistt vuäitt mieʹrreed, lie meäʹrtõllum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria asetõõzz meâlddõõzzâst.
Dálkkasdikšumii skuvlemeahttun bargoveahka sáhttá dušše spiehkastatdilis oassálastit dálkkasdikšuma ollašuhttimii dalle, go dálkkasdikšuma ollašuhttin ii leat bissovaš. Dan ovdal bargi galgá čađahit sierra dálkkasdikšuma skuvlema, su máhttin galgá sihkkarastot ja sutnje galgá mieđihit čálalaš dálkkaslobi. Dát lohpi guoská buohcci, dálkasa ja dálkasa addinvuogi.
Dálkkaslobi mieđiheami maŋŋá dálkkasdikšumii skuvlemeahttun bargoveahka sáhttá addit gárvvisin attostallon dálkasiid lunddolaš addinvugiin dahjege tableahttan, kápselan, golggusin, beallje- ja čalbmegoaikkanassan, vuoiddasin, plástaran ja bahtabuikun. Fuomášahtti lea, ahte injekšuvnnaid addin ja narkotihkka- ja váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji dálkasiid dálkkasdikšuma ollašuhttin adnojuvvojit gáibideaddji dálkkasdikšumin. Dat eaktudit lasseskuvlema čađaheami juo ámmátlaš ja dálkkasdikšuma skuvlema čađahan lagašdivššáriin.
Dálkkasdikšumii skuvlemeahttun bargit eai oaččo addit injekšuvnnaid dahje narkotihkka- ja váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji dálkasiid eará go spiehkastatdilis almmá vástideaddji skuvlema haga go mii lagašdivššáriin lea.
Dálkkasdikšumii skuvlemeahttun bargovehkii ii sáhte mieđihit dálkkasdikšuma lobi dálkasiid juohkimii.
Boahkohandoaimma plánemis ja ollašuhttimis vástida nammaduvvon vástodoavttir. Boahkoheami injekšuvdnan oažžu addit dušše doavttir dahje áššáigullevaš boahkohanskuvlema ožžon buohccedivššár, dearvvašvuođadivššár dahje čielgeeadni.
Boahkoheaddjiin galgá leat vejolašvuohta konsulteret boahkohanvástodoaktára dárbbu mielde.
Gielda dahje gieldaovttastupmi sáhttá doaibmat ovttasbarggus priváhta bálvalusaid buvttadeaddjiin. Gielda dahje gieldaovttastupmi galgá ráhkadit šiehtadusa, mas čuolddašit, maid nationála boahkohanprográmma boahkohemiid priváhta bálvalusa buvttadeaddji addá ja mo boahkohanprográmmii gulli boahkkoávdnasiid geavaheapmi čuvvojuvvo. Dan olbmos, gean boahkohit, ii dallege oaččo bearrat mávssu nationála boahkohanprográmmii gulli boahkoheamis, vuostáiváldinfitnamis, boahkoheami girjemis dahje dieđusirdimis.
Dálkkasguovddáš ja buohcceviessoapoteaika eai oaččo doaimmahit boahkohanávdnasiid, jus ii leat sihkkar, ahte jearaldagas lea gielddain dahje gieldaovttastumiin šihttojuvvon boahkohandoaibma.
Gielda vástida boahkohandoaimmas dalle, go bálvalusa buvttadeaddji addá dušše mávssohis boahkohemiid gielddain dahkkon šiehtadusa vuođul. Dalle bálvalusain vástideaddji jođiheaddjin ii vealtatkeahttá dárbbaš leat doavttir (jus eai eará bálvalusat dan eaktut). Jus bálvalusaid buvttadeaddji bargá maiddái eará boahkohandoaimmain (mávssolaš doaibma), bálvalusaid vástideaddji jođiheaddji galgá leat doavttir.
Sáhtát lohkat lasi boahkohandoaimmas ja boahkohemiid addimis DBL siidduin.
Botuliidnatoksiidnadikšumiid addin adno álo dearvvašvuođafuolahussan. Doavttir árvvoštallá botuliidnatoksiidnadikšuma dárbbu beroškeahttá botuliidnatoksiinna geavahanulbmilis. Doavttir maiddái dahká áššehasa dahje buohcci guoski mearrádusa botuliidnatoksiidnabuktagii. Doavttir ii sáhte mearridit botuliidnatoksiinna sisttisdoalli dálkkasbuktagiid čábbodatdivššohagas bargi buohccedivššáriidda fitnodatdoaimma várás iige dálkkasdiŋgomiin čábbodatdivššohaga atnui.
Jus dálkkasmearrádusa dahkan doavttir sirdá botuliidnatoksiinna čuggema nuppi olbmui, son galgá leat čuggendilis dalán olaheamis. Dalán olaheapmi dárkkuha dan, ahte doavttir lea čuggendilis dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagas báikki alde. Doaktára olahaneaktu ii nappo ollašuva gáiddusvuostáiváldimis. Čuggema sáhttá sirdit dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagas bargi čuggestatskuvlema ja –lobi ožžon buohccedivššárii, dearvvašvuođadivššárii dahje čielgeeadnái.
Buohccedivššárat, dearvvašvuođadivššárat dahje čielgeeatnit sáhttet čugget botuliidnatoksiinna dušše dearvvašvuođafuolahusa doaibmanovttadagas barggadettiin (juogo bálvalusgaskavuođas doaibmanovttadahkii dahje doaibmaovttadagas iehčanas ámmátbargin dahkkon šiehtadusa vuođul). Čuggestat galgá dahkkot guoskevaš dálkkasmearrádusa addin doaktára geahču vuolde. Dan ii sáhte addit čábbodatdivššohagas dahje ovdamearkka dihte meassuin dahje vástideaddji dáhpáhusas doaktárage geahču vuolde.
Dálkkasmearrádusas ja dálkasa addimis galgá dahkat njuolggadusaid eaktudan buohcceáššegirjemerkemiid.
Botuliintoksiinhååidai ouddmõš lij pâi tiõrvâsvuõtthuâll. Dåhttar ärvvtââll botuliintoksiinhååid taarb botuliintoksiin ââʹnnem-meäʹrest huõlǩani. Dåhttar tuejjad še äʹššneǩ- leʹbe puõccimeâldlaž meärrõõzz botuliintoksiinvalmštõʹsse. Dåhttar ij vueiʹt mieʹrreed botuliintoksiin seʹst õõʹnni taalkâsvalmštõõzzid mooččâdvuõtthåiddpaaiʹǩin reâuggai puõccihoiʹddjeeʹjid põõrǥâstoiʹmmjummuž vääras ij-ǥa taalkâstiʹllʼjummšin mooččâdvuõtthåiddpääiʹǩ ââʹnnma.
Jõs taalkâsmeärrõõzz tuejjääm dåhttar serdd botuliintoksiin čuâggmõõžž nuuʹbb ooumže, suʹst feʹrttai leeʹd čuâggamvueʹjjest ääjtõõlǩani poppâʹttemnalla. Ääjtõõlǩani poppâʹttemvuõtt miârkkšââvv tõn, što dåhttar lij čuâggamvueʹjjest tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest pääiʹǩ âʹlnn. Dåhttar poppâʹttemvuõttoudldõs ij âʹte tiõuddu ougglõsvuâsttavälddmõõžžâst. Čuâggmõõžž vuäitt seʹrdded tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest reâuggai, čuâggamškooultõõzz da -lååʹv vuäǯǯam puõccihoiʹddjeeja, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeeja leʹbe čiõʹlj-jeänna.
Puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei leʹbe čiõʹlj-jieʹnn vuäiʹtte čuâggad botuliintoksiin tåʹlǩ teʹl, ko reâugga tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest (juʹn-a reâuggkõõskâst tåimmjuâkksa leʹbe tåimmjuâkksest jiõččnaž ämmatharjjteeʹjen tuejjuum suåppmõõžž vuâđald). Čuâggmõõžž feʹrttai tuejjeed kõõččmõõžžâst åårrai taalkâsmeärrõõzz ouddam dåhttar vuåppmõõžž vuâllsiʹžžen. Tõn ij vueiʹt uʹvdded mooččâdvuõtthåiddpääiʹǩest leʹbe ouddmiârkkân messuin leʹbe jeeʹres vaʹstteei šõddmõõžžâst ni dåhttar vuåppmõõžžâst.
Taalkâsmeärrõõzzâst da talkkâz uʹvddmest feʹrttai raajjâd šiõtlmi oudldem puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzzid.
Botulintoksintipšoi adelem lii ain tiervâsvuotâhuolâttâs. Tuáhtár árvuštâl botulintoksintipšom táárbu botulintoksin kevttimulmeest huolâhánnáá. Tuáhtár taha meiddei äššigâs- tâi pyecceekuáhtásii miärádâs botulintoksinvalmâštâsân. Tuáhtár ij pyevti meridiđ botuliintoksiin siskeldeijee talhâsvalmâštâsâid muččâdvuotâtipšottuvâin pargee pyecceetipšoid irâttâstooimâ várás ijge talhâstiilámijn muččâdvuotâtipšottuv kiävtun.
Jis talhâsmiärádâs toohâm tuáhtár sirdá botulintoksin čuoggim nube ulmui, sun kalga leđe čuoggimtiileest njuolgist fattimnáál. Njuolgist fattimnáál uáivild tom, ete tuáhtár lii čuoggim ääigi tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst pääihi alne. Tuáhtár fattimnáálvuotâiähtu ij tievâ káidusvuástáväldimist. Čuoggim puáhtá sirdeđ tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst pargee, čuoggimškovliittâs já -love finnim pyecceetipšoi, tiervâsvuotâtipšoi tâi selgi-iännán.
Pyecceetipšooh, tiervâsvuotâtipšooh tâi selgieenih pyehtih čuoggiđ botulintoksin tuše tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst porgâdijnis (jo-uv palvâlemkoskâvuođâst toimâohtâdâhân tâi toimâohtâduvâst jiečânâs áámmáttuállen tohhum sopâmuš vuáđuld). Čuoggim kalga toohâđ koččâmušâst leijee talhâsmiärádâs adelâm tuáhtár kocceem vyelni. Tom ij pyevti adeliđ muččâdvuotâtipšottuvâst tâi ovdâmerkkân meesuin tâi eres sullâsii tábáhtusâst ubâ tuáhtár kocemist.
Talhâsmiärádâsâst já talkkâs addelmist kalga rähtiđ njuolgâdusâi vaattâm pyecceeäššikirjemerkkimijd.
Dálkkasdikšun lea dearvvašvuođafuolahusa doaibma doaibmaovttadaga luonddus beroškeahttá. Maiddái sosiálafuolahusa ovttadagain dálkkadikšuma ollašuhttá vuosttažettiin dearvvašvuođafuolahusa skuvlema ja dasa gulli dálkkasdikšuma skuvlejumi ožžon dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš. Dát leat ovdamearkan buohccedivššár ja lagašdivššár.
Talhâstipšomân škovlimettum pargoviehâ puáhtá tuše spiekâstâhtiilijn uásálistiđ talhâstipšom olášutmân talle, ko talhâstipšom olášuttem ij lah juátkojeijee. Ovdil tom pargee kalga jotteeđ sierâ talhâstipšom škovliittâs, suu mättim kalga visásmittiđ já sunjin kalga mieđettiđ kirjálii talhâslove. Koččâmušâst lii pyeccee-, talhâs- já talkkâs adelemkiäinukuáhtásâš lope.
Talhâslove mieđettem maŋa talhâstipšomân škovlimettum pargoviehâ puáhtá adeliđ valmâšin miärástâllum talkkâsijd luándulii kiäinu peht adai tabletin, kapselin, laggân, pelji- já čalmekuáškánjâssân, vuoidâsin, laastarin já pottâčuálisäggin. Kalga huámášiđ, ete injektioi adelem sehe narkotiikamnâs- já vkv-talhâstipšom olášuttem láá vátávâš talhâstipšom. Toh väätih laseškovliittâs čođâldittem jo áámmátlii já talhâstipšom škovliittâs čođâldittám aldatipšoin.
Talhâstipšomân škovlimettum pargeeh iä uážu adeliđ injektioid tâi narkotiikamnâs- já vkv-talkkâsijd ko spiekâstâhtábáhtusâin aldatipšoo škovliittâs sullâsii škovliittâsttáá.
Talhâstipšomân škovlimettum pargeid ij pyevti mieđettiđ talhâslove talkkâsij jyehimân.
Puákuttâstooimâ vuávámist já olášutmist västid nomâttum ovdâsvástádâstuáhtár. Puákuttâs čuoggiistâhhân uážžu adeliđ tuše tuáhtár tâi ääšimiäldásii puákuttemškovliittâs uážžum pyecceitipšoo, tiervâsvuotâtipšoo tâi selgienni. Puákutteijein kalga leđe máhđulâšvuotâ konsultistiđ puákutmijn västideijee tuáhtár táárbu mield.
Kieldâ tâi kieldâovtâstume puáhtá porgâđ ohtsâšpargo priivaat palvâlus pyevtitteijein. Kieldâ tâi kieldâovtâstume kalga toohâđ sopâmuš, mast sierrejuvvoo, maid aalmuglii puákuttâsohjelm puákuttâsâid priivaat palvâlus pyevtitteijee addel já maht puákuttâsohjelmân kullee puákuttâsâi kevttim čuávvoo. Puákuttemnáál ulmust ij tallegin uážu peerrâđ máávsu aalmuglii puákuttâsohjelmân kullee puákuttâsâst, vuástáväldimkollimist, puákuttâs kirjeetmist tâi tiätusirdemist.
Talhâskuávdáš já pyecceiviäsuapteek iävá uážu toimâttiđ puákuttâsâid, jis ij lah vises, ete koččâmuš lii kieldáin tâi kieldâovtâstuumijn soppum puákuttemtoimâmist.
Kieldâ västid puákuttemtooimâin talle, ko palvâlusâi pyevtitteijee addel tuše mávsuttes puákuttâsâid kieldáin tohhum sopâmuš vuáđuld. Talle palvâlusâin västideijee jođetteijen ij veltihánnáá taarbâš leđe tuáhtár (jis eres palvâlusah iä tom vaađâ). Jis palvâlusâi pyevtitteijee háárjut meiddei eres puákuttemtooimâ (mäksimnáál toimâm), palvâlusâi västideijee jođetteijen kalga leđe tuáhtár.
Puávtáh luuhâđ lase puákuttemtoimâmist já puákuttâsâi addelmist THL siijđoin.
Puäkktemtoiʹmmjummuž plaanmest da čõõđ viikkmest vaʹsttad nõõmtum vaʹstteei dåhttar. Puäkktõõzz čuâggmõššân vuäǯǯ uʹvdded tåʹlǩ dåhttar leʹbe ääʹššmeâldlaž puäkktemškooultõõzz vuäǯǯam puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei leʹbe čiõʹlj-jeäʹnn. Puäkkteeʹjin âlgg leeʹd vueiʹttemvuõtt konsultâʹstted puäkktummšin vaʹstteei dåhttar taarb mieʹldd.
Kåʹdd leʹbe kåʹddõhttâm vuäitt tuejjeed õhttsažtuâj privatt kääzzkõõzz puuʹtʼteeʹjin. Kåʹdd leʹbe kåʹddõhttâm âlgg tuejjeed suåppmõõžž, koʹst jeärtõõlât, mâid meersaž puäkktemprograamm puäkktõõzzid privatt kääzzkõõzz puuʹtʼteei oudd da mäʹhtt puäkktemprograʹmme kuulli puäkksi âânnmõõžž seuʹrrjet. Oummust, koon puäkktet, ij vuäǯǯ ni teʹl peʹrrjed määus meersaž puäkktemprograʹmme kuulli puäkksest, vuâsttavälddmõõžžâst, puäkktõõzz ǩeeʹrj ool piijjmest leʹbe teâđseʹrddmest.
Taalkâskõõskõs da puõccipõrttapteekk jie vuäǯǯ tååimted puäkksid, jõs ij leäkku snäätnai, što kõõččmõõžžâst lij kooʹddin leʹbe kåʹddõhttmin suåppum puäkktemtoiʹmmjummuš.
Kåʹdd vaʹsttad puäkktemtoiʹmmjummšest teʹl, ko kääzzkõõzzi puuʹtʼteei oudd tåʹlǩ määusteʹmes puäkksid kooʹddin tuejjuum suåppmõõžž vuâđald. Teʹl kääzzkõõzzin vaʹstteei jååʹđteeʹjen ij vieʹltǩani taarbâž leeʹd dåhttar (jõs jeeʹres kääzzkõõzz jie tõn ooudâld). Jõs kääzzkõõzzi puuʹtʼteei harjjat še jeeʹres puäkktemtoiʹmmjummuž (määuslaž toiʹmmjummuš), kääzzkõõzzi vaʹstteei jååʹđteei feʹrttai leeʹd dåhttar.
Vuäitak lookkâd lââʹzz puäkktemtoiʹmmjummšest da puäkktõõzzi uʹvddmest THL seeidain.
Taalkâshåidd lij tiõrvâsvuõtthuâl toiʹmmjummuš tåimmjuâkkaz luândast huõlǩani. Sosiaalhuâl juâkksin še taalkâshååid tuejjad vuõss-sâjjsânji tiõrvâsvuõtthuâllsueʹrj škooultõõzz da tõõzz kuulli taalkâshååid škooultõõzz vuäǯǯam tiõrvâsvuõtthuâl ämmatneǩ. Täk lie ouddmiârkkân puõccihoiʹddjeei da âʹlddhoiʹddjeei.
Talhâstipšom lii tiervâsvuotâhuolâttâs toimâm toimâohtâduv luándust huolâhánnáá. Meiddei sosiaalhuolâttâs ohtâduvâin talhâstipšom olášut vuosâsaajeest tiervâsvuotâhuolâttâssyergi škovliittâs já toos kullee talhâstipšom škovliittâs finnim tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš. Taah láá ovdâmerkkân pyecceetipšoo já aldatipšoo.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla vuäiʹtte tåʹlǩ čårstõkvuõʹjjin vuässõõttâd taalkâshååid tuejjummša teʹl, ko taalkâshååid tuejjummuš ij leäkku juätkkjeei. Tõn ouddâl tuâjjlaž âlgg čõõđted pååđ taalkâshååid škooultõõzz, suu silttummuž âlgg ainsmâʹtted da suʹnne feʹrttai miõttâd ǩeerjlaž taalkâslååʹv. Kõõččmõõžžâst åårrai lååʹpp lij puõcci-, taalkâs- da talkkâz uʹvddemnääʹl meâldlaž.
Taalkâslååʹv miõttmõõžž mâŋŋa taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla vuäiʹtte uʹvdded valmmšen juõkkum talkksid luâđlaž uʹvddemnääʹl mieʹldd leʹbe tableʹtten, kapseeʹlen, liuggsen, peʹllj- da čâʹlmmkuäšktõssân, vuõiddsen, pläästren da põttsäʹǧǧen. Âlgg väʹldded lokku, što injektioi ouddmõš di vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-taalkâshååid tuejjummuš lie väʹǯǯlõs taalkâshåidd. Tõk õõlǥte lââʹss-škooultõõzz čõõđtummuž juʹn ämmtallaš da taalkâshååid škooultõõzz čõõđtam âʹlddhoiʹddjeeʹjin.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla jie vuäǯǯ uʹvdded injektioid leʹbe vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-talkksid ko čårstõkvuõʹjjin vaʹstteei škooultõõzztää mâʹte âʹlddhoiʹddjeeʹjin.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjlaid jeät vuåittu miõttâd taalkâslååʹv talkksi juâkkmõʹšše.
Dálkkasbázahusat leat boarásmuvvan dahje muđuid atnemeahttun dálkasat ja buohcciid dahje áššehasaid doaibmaovttadahkii máhcahan dálkasat. Dasa lassin dálkkasbázahussan adnojuvvo dakkár dálkkas, mii lea biddjon atningildosii.
Dálkkasbázahus galgá seailluhuvvot sierra eará dálkasiin. Dálkkasbázahusa seailluhansadjái ii oaččo luoitit áššáigullameahttun olbmuid.
Doaibmaovttadagas galget leat rávvagat dálkkasbázahusa giehtadallamii. Doaibmaovttadagaid dálkkasbázahus máhcahuvvo buohcceviessoapoteikii dahje dálkkasguovddážii. Rabasdikšuma apoteikkas doaimmahuvvon dálkasat máhcahuvvojit rabasapoteikii. Dálkkasdikšunplánii girjejuvvo, mo sihkarmuvvat das, ahte dálkkasjávku ii šatta fievrrideami botta, go dálkkasbázahusa máhcahit rabasapoteikii.
Dálkasiid seailluhansaji ja seailluhandiliid galgá dárkkistit jeavddalaččat, vai dálkkasbázahus šaddá nu unnán go vejolaš. Ovttadahkii gánniha nammadit dálkkasvástideaddji, guhte fuolaha seailluhansajiid dárkkisteamis.
Dálkasat galget seailluhuvvot nu, ahte
Váldoáššis guovddášnearvafierbmái váikkuheaddji dálkasiid ja narkotihkkan klassifiserejuvvon dálkasiid seailluheapmái galgá giddet earenoamáš fuopmášumi, go daidda sáhttet laktásit duođalaš dálkkodanfeaillat ja dálkasiid boasttogeavaheapmi. Dáid dálkasiid galgá seailluhit sierra lohkkasajis, gosa besset dušše dáid dálkasiid gieđahallamii vuoigaduvvon olbmot. Sin galgá nammadit dálkkasdikšunplánii. Narkotihkkan klassifiserejuvvon dálkasat eai juhkkojuvvo gárvvisin buohcciide gulli addosiidda, muhto dat attostallojuvvojit juste ovdal go dolvojuvvojit buohccái.
Dálkkasdikšunplána galgá ráhkadit buot ovttadagain, main ollašuhttet dálkkasdikšuma. Dat lea oassi kvalitehta- ja buohccedorvvolašvuođaplána ja iešgohcinplána. Doaibmaovttadaga dálkkasdikšumis vástideaddji doavttir dohkkeha ja vuolláičállá dálkkasdikšunplána.
Juohke doaibmaovttadagas galgá leat iežas dálkkasdikšunplána. Dasa čohkkejuvvojit ovttadaga buohcciid ja áššehasaid dárbbašan dálkkasdikšun ja dasa laktáseaddji mávssolaš máhttingáibádusat ja riskkat. Dálkkasdikšunplána stivre geavada dálkkasdikšuma ollašuhttima. Maiddái spiehkastatdiliin, ovdamearkka dihte pandemiijadilis, dálkkasdikšun ollašuhtto ovttadaga guoski dálkkasdikšunplána mielde.
Dálkkasdikšunplánas govviduvvo ámmátjoavkkuid mielde, makkár skuvlen ovttadagas gáibiduvvo dálkkasdikšuma ollašuhttimii ámmátlaš skuvlema lassin. Dálkkasdikšunplána sisdoallogáibádusain leat stivren dárkilabbot Dorvvolaš dálkkasdikšun –rávagihppagis.
Hoavda vástida sihke bargiid oahpásmuhttimis dálkkasdikšunplánii ja dálkkasdikšunplána áiggi dásis doallamis. Dálkkasdikšunplána galgá dárkkistuvvot unnimustá oktii jagis ja ođasmahttot álo, go mearrádusat, doaibma dahje dilit rivdet. Bargiid vástun lea doaibmat dálkkasdikšunplána mielde.
Taalkâshåiddplaan feʹrttai raajjâd pukin juâkksin, koin tuejjeet taalkâshååid. Tõt lij tääʹss- da puõccistaanvuõttplaan di jiijjâsvuåppâmplaan vueʹss. Tåimmjuâkkaz taalkâshååidast vaʹstteei dåhttar preemm da vuâllaǩeeʹrjat taalkâshåiddplaan.
Juõʹǩǩ tåimmjuâkksest feʹrttai leeʹd jiijjâs taalkâshåiddplaan, koʹst čiŋlmõõvât juâkkaz puõccji leʹbe äʹššniiʹǩǩi taarbšem taalkâshoiddu da tõõzz õhttneei tääʹrǩmõs siltteemkaiʹbbjõõzzid da riiskid. Taalkâshåiddplaan ohjjad tuejjeem tääʹzz taalkâshååid tuejjummuž. Čårstõkvuõʹjjin še, ouddmiârkkân pandemiavueʹjjest, taalkâshååid tuejjeet juâǥǥasmeâldlaž taalkâshåiddplaan meâldlânji.
Taalkâshåiddplaanâst kovveet ämmatjoukkmeâldlânji, måkam škooultõõzz juâkksest kaiʹbbjet taalkâshååid tuejjummša ämmtallaš škooultõõzz lââʹssen. Taalkâshåiddplaan siiskõskaiʹbbjõõzzin leät ohjjääm tääʹrǩben Turvallinen lääkehoito -vuäppsest.
Ouddooumaž vaʹsttad nuʹtt tuâjjlai harjjnâttmõõžžâst taalkâshåiddplaaʹne ko še taalkâshåiddplaan ääiʹjtässʼsažvuõđâst. Taalkâshåiddplaan âlgg täʹrǩsted uuʹccmõsân õʹhttešt eeʹjjest da peeiʹvted pâi, ko šiõttõõzz, toiʹmmjummuš leʹbe åårrmõõžž mottje. Tuâjjlain lij vasttõs tåimmad taalkâshåiddplaan meâldlânji.
Talhâstipšomvuávám kalga rähtiđ puoh ohtâduvâin, moin talhâstipšom olášuttoo. Tot lii kvaliteet- já pyecceetorvolâšvuotâvuávám sehe jieškocceemvuávám uási. Toimâohtâduv talhâstipšomist västideijee tuáhtár tuhhit já vuáláčáálá talhâstipšomvuávám.
Jyehi toimâohtâduvâst kalga leđe jieijâs talhâstipšomvuávám, masta vuáijoo ohtâduv pyeccei tâi äššigâsâi tarbâšem talhâstipšomân já toos lahtojeijee tehálâš mättimvatâmuššáid já riskáid. Talhâstipšomvuávám stivree keevâtlii talhâstipšom olášuttem. Meiddei spiekâstâhtiileest, ovdâmerkkân pandemiatiileest, talhâstipšom olášuttoo ohtâdâhkuáhtásii talhâstipšomvuávám mield.
Talhâstipšomvuávámist valdâluvvoo áámmátjuávhui mield, maggaar škovliittâs ohtâduvâst váttoo talhâstipšom olášutmân áámmátlii škovlim lasseen. Talhâstipšomvuávám siskáldâsvatâmušâin lii stivrejum tärhibeht Turvallinen lääkehoito -ravvuin.
Ovdâolmooš västid sehe pargei uápistmist talhâstipšomvuávámân já talhâstipšomvuávám ääigitásásâšvuođâst. Talhâstipšomvuávám kalga tärhistiđ ucemustáá ohtii ivveest já tom kalga peividiđ ain, ko njuolgâdusah, toimâm tâi tile muttojeh. Pargei ovdâsvástádâssân lii toimâđ talhâstipšomvuávám mield.
Taalkâspaaʒʒtõõzz lie puärsmam leʹbe muđoi ââʹnnmaǩeʹlbbjeǩani talkkâz di puõccji leʹbe aassji tåimmjuâkksa maacctem talkkâz. Lââʹssen taalkâspaaʒʒtõs lij nåkam taalkâs, kååʹtt lij pijjum ââʹnnemǩiõlddja.
Taalkâspaaʒʒtõõzz âlgg seeilted čåårast jeeʹres talkksin. Ääʹššteʹmes oummu jie vuäǯǯ piâssâd taalkâspaaʒʒtõõzz seeiltemsâjja.
Tåimmjuâkksest feʹrttje leeʹd vuäʹppõõzz taalkâspaaʒʒtõõzz ǩiõttʼtõõllma. Tåimmjuâkksi taalkâspaaʒʒtõõzz maacctet puõccipõrttapteekka leʹbe taalkâskõõskõʹsse. Äävhååid apteekkast tååimtum talkksid maacctet äävapteekka. Taalkâshåiddplaaʹne ǩeeʹrjtet, mäʹhtt vuäǯǯat snäätnaivuõđ tõʹst, što taalkâsläppjummuš ij šõõdd jååʹđtummuž ääiʹj, ko taalkâspaaʒʒtõõzz maacctet äävapteekka.
Talkksi seeiltemsââʹj da seeiltemåårrmõõžžid feʹrttai täʹrǩsted meäʹrmeâldlânji, što taalkâspaaʒʒtõs šâdd nuʹtt ooccanj ko vueiʹtlvaž. Juâkksa kaʹnnat nõõmeed talkksin vaʹstteei oummu, kååʹtt âânn huõl seeiltemsõõʹji täʹrǩstummšest.
Talkksid âlgg seeilted nuʹtt, što
Oouʹdmõssân kõõskõsneärvtõʹǩǩe vaaikteei talkksi da talkksi, koid klasstõõlât vuäivvõõttâmaunnsen, seeiltummša feʹrttai ǩiiddted jeäʹrab vuâmmšummuž tõn diõtt, ko tõid vuäitt õhttned tuõttšõs tälkkamvââʹjj da talkksi puästtadââʹnnem. Täid talkksid feʹrttai seeilted pååđ lokkuum pääiʹǩest, koozz peäʹsse tåʹlǩ täi talkksi ǩiõttʼtõõllma vuõiggõttum oummu. Siʹjjid feʹrttai nõõmeed taalkâshåiddplaaʹne. Talkksid, koid klasstõõlât vuäivvõõttâmaunnsen, jeät juõkku vaalmâš mieʹrid puõccji mieʹldd, peʹce tõid jueʹjjet just ouddâl puõccja viikkmõõžž.
Talkkâsijd kalga siäiludiđ nuuvt, ete
•toh siäiluduvvojeh valmâšteijee ravvuu miäldásijn siäiludemtiilijn
•toh iä siähhán koskânis
•toh láá toimâohtâduvâst nuuvt uccáá ko máhđulâš
•äšittes ulmuuh iä peesâ talkkâsij siäiludemvistijd
•toi siäiludemliegâsvuotâtile čuávvoo já dokumentistoo nuuvt visteliegâsvuođâst ko jieŋâskaapist-uv.
Válduášálávt kuávdášniärvádâhân vaigutteijee talkkâsij já narkotiikamnâsin luokattâllum talkkâsij siäiludmân kalga pieijâđ eromâš huámášume, ko taid pyehtih lohtuđ tuođâliih tálhudemfeeilah já talkkâsij puástukevttim. Taid talkkâsijd kalga siäiludiđ sierâ lukkâdum saajeest, kuus peesih tuše tai talkkâsij kieđâvušmân vuoigâdittum ulmuuh. Sii kalga nomâttiđ talhâstipšomvuávámân. Narkotiikamnâsin luokattâllum talkkâseh iä juohhuu valmâšin pyecceekuáhtásâš meripittán, peic toh miärástâllojeh eidu ovdil pyeccei tuálvum.
Puárásmâm tâi mudoi kävnittes talkkâseh sehe pyeccei tâi ässei toimâohtâdâhân macâttem talkkâseh láá talhâspasâttâsah. Lasseen talhâspasâttâs lii taggaar taalhâs, moos lii pieijum kevttimkiäldu.
Talhâspasâttâsâid kalga siäiludiđ sierâ eres talkkâsijn. Talhâspasâttâs siäiludemsajan ij uážu lyeštiđ äšittes ulmuid.
Toimâohtâduvâst kalgeh leđe ravvuuh talhâspasâttâsâi kieđâvušmân. Toimâohtâduvâi talhâspasâttâsah macâttuvvojeh pyecceiviäsuapteekân tâi talhâskuávdážân. Ávustipšom apteekist toimâttum talkkâseh macâttuvvojeh ávusapteekân. Talhâstipšomvuávámân kirjettuvvoo, maht visásmittoo, ete talhâsláppu ij šoodâ fievridem ääigi, ko talhâspasâttâsah macâttuvvojeh ávusapteekân.
Talkkâsij siäiludemsaje já siäiludemtiilijd kalga tärhistiđ merikoskâsávt, vâi talhâspasâttâsah šaddeh nuuvt uccáá ko máhđulâš. Ohtâdâhân kannat nomâttiđ talhâsvästideijee, kii huolât siäiludemsoojij täärhistmist.
