Veahkaválddi eastadeapmi lagaš oktavuođain

Gielddat galget eastadit veahkaválddi, mii dáhpáhuvvá lagaš ja bearašoktavuođain. Guovlohálddahusdoaimmahaga njunušdárkkisteaddji koordinere ja oahpista eastadeaddji veahkaváldebarggu kontáktaolmmošfierpmádaga. Suopma lea čatnasan čuovvut lagaš oktavuođa- ja bearašveahkaválddis Istanbul-šiehtadusa, mii lea ráhkaduvvon Eurohpá ráđis.

Veahkaváldi lagaš oktavuođain lea mearkkašahtti álbmotdearvvašvuođačuolbma, mii čuohcá buohkaide servodatluohkás, kultuvrras, agis ja sohkabealis beroškeahttá. Lagaš oktavuođas ja bearrašis sáhttá boahtit ovdan fysalaš, psyhkalaš, seksuálalaš, opmodahkii guoski, ekonomalaš dahje digitálalaš veahkaváldi dahje dainna áitin. Maiddái hilggodeapmi ja vealahus adnojuvvojit veahkaváldin.

Sosiálafuolahusláhka meroštallá lagaš oktavuođa- ja bearašveahkaválddi dillin, mas sosiálabálvalusaid galgá ordnet. Seahkaneapmái veahkaváldái lagaš oktavuođain lea nie sihke vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta. Gielddain lea lágas mearriduvvon geatnegasvuohta eastadit ja seahkanit lagaš ja bearašoktavuođain dáhpáhuvvi veahkaváldái.

Veahkaválddi eastadeami geatnegahttet riikkaidgaskasaš šiehtadusat ja Suoma láhkamearrádusat. Máŋggasuorggat, lihkostuvvan lagaš oktavuođain dáhpáhuvvi veahkaválddi eastadanbargu eaktuda doaibmi ráhkadusaid, máhttima, gokčevaš bálvalusaid ja bargui resursajuolludeami veahkaválddi vuostá. Doaibmi ráhkadusaid dahkamis lea dehálaš, ahte lagaš oktavuođain dáhpáhuvvi veahkaválddi eastadeami koordinašuvdna ja plánat čáhkaduvvojit oassin riikka, guovlluid ja gielddaid buresveadjin- ja dorvvolašvuođaplánema. Guovlohálddahusdoaimmahat oahpista ja doarju dán lágas mearriduvvon geatnegasvuođa ollašuhttima.