Njuämmai jieʹllitaudd
Lääʹddjânnmest njuämmai jieʹllitaaudi vueʹǩǩ lij tän räjja šiõǥǥ. Meeʹst jie očndõõđ ni vooʹps määŋg jeeʹres jânnmin takai jieʹllʼji njuämmai taaud. Ko koon-ne njuämmai tauʹdde toobdâs oudldõõzzid vuâmmšet, ääʹljet tâʹlles tuʹtǩǩummšid da čuäjtõõzzi väʹlddma, što vueiʹtlvaž taaud kuõʹddi vuäǯǯat ǩidd nuʹtt jåʹttlõnji ko vueiʹtlvaž da taaud vuäǯǯat rajjuum. Tät kuâskk nuʹtt kueʹtt- ko še luâttjieʹllʼjid tõn diõtt, ko määŋg taaud njäʹmme jeeʹres jieʹllišlaaji kõõsk.
Njuämmai taaudi oudldõõzz vuäiʹtte leeʹd samai vaajtõõlli, da måtam taaud vuäiʹtte leeʹd oudldõõzzteeʹm. Tõn diõtt pukin normaalâst čårsteei aaʹššin jieʹllipopulaatiost feʹrttai iʹlmmted žeevaidåhttra.
Iʹlmmet, jõs vuâmmšak
- normaalâst čårsteei oudldõõzzid jieʹllʼjin
- miârkteei muttsid jieʹllʼji jälstõõttmõõžžâst
- miârkteei muttsid jieʹllʼji puuʹtʼtemvuõđâst
- čiõlǥeeǩani kâʹlmmemvuõđ
- jiânnai puõcci leʹbe kâlmmam jieʹllʼjid õhttân vuâra.
Iʹlmmet eppõõllmõõžžstad ääjtõõlǩani kåʹddžeevaidåhttra.
Valmštõõđ mušttled
- koʹst jieʹllʼji ââʹnnempäiʹǩǩ leʹbe kaunnâmpäiʹǩǩ lij
- kueʹttjieʹllʼji vuäʹmsteei õhttvuõtt-teâđaid
- oudldõʹstti leʹbe kâlmmam jieʹllʼji lååkkmeäʹr
- oudldõõzzin
- lie-a jeeʹres jieʹlli piâssâm kuõsktõʹsse puõcci leʹbe kâlmmam jieʹllʼjivuiʹm
- leät-a täin vuâmmšam oudldõõzzid.
Kåʹddžeevaidåhttar tuʹtǩǩad jieʹllʼjid da väldd tarbbsallaš čuäjtõõzzid. Kåʹddžeevaidåhttri õhttvuõtt-teâđ käunnʼje kooʹddi neʹttseeidain. Kåʹddžeevaidåhttar iʹlmmat tauddeppõõllmõõžžâst miʹjjid vuʹvddvaaldâšmkonttra, da mij äʹlǧǧep tååimaid vueiʹtlvaž epidemia seʹlvvtem diõtt.