Aldakoskâvuotâviehâvääldi estâdem

Kieldah kalgeh estâdiđ alda- já perâkoskâvuođâin tábáhtuvvee viehâvääldi. Kuávluhaldâttâhvirgáduv pajetärhisteijee koordinist já stivree estâdeijee viehâväldipargo ohtâvuotâolmoošviärmáduv. Suomâ lii čonnâsâm čuávvuđ aldakoskâvuotâ- já perâviehâvääldi estâdmist Euroop rääđist tohhum Istanbul sopâmuš.

Aldakoskâvuotâviehâväldi lii merhâšittee aalmugtiervâsvuotâčuolmâ, mii kuoskât puohâid siärvádâhluokkaast, kulttuurist, avveest já suhâpeeleest huolâhánnáá. Aldakoskâvuođâst já perrust puáhtá almoniđ fyysisâš, seksuaallâš, omâdâhân čyeccee, ekonomâlâš tâi digitaallâš viehâväldi tâi toin äštim. Meiddei kuáridem já hyenes kohtâlem láá viehâväldi. 

Sosiaalhuolâttâslaahâ miäruštâl aldakoskâvuotâ- já perâviehâvääldi tilleen, mast sosiaalpalvâlusâid kalga orniđ. Aldakoskâvuotâviehâvááldán pele väldim lii nuuvt sehe vuoigâdvuotâ já kenigâsvuotâ. Kieldâin lii laavâst asâttum kenigâsvuotâ estâdiđ já väldiđ pele alda- já perâkoskâvuođâin tábáhtuvvee viehâvääldi.

Almugijkoskâsiih sopâmušah já Suomâ lahâasâttem kenigitteh estâdiđ viehâvääldi. Maaŋgâsuorgâg, luhostum aldakoskâvuotâviehâvääldi estâdempargo váátá tuáimee ráhtusijd, mättim, tuárvi palvâlusâid já viehâvääldi vuástásii pargo resursistem.  Tuáimee ráhtusij rähtimist lii tehálâš, ete aldakoskâvuotâviehâvääldi estâdem koordinistem já vuávámeh siskeldittojeh väldikode, kuávlui já kieldâi pyereestvaijeem- já torvolâšvuotâvuávám uássin. Kuávluhaldâttâhvirgádâh stivree já tuárju taam laavâst asâttum kenigâsvuođâ olášuttem.