Iskoselleeh
Suomâst iskoselleeh annojeh
- tieđâlii tutkâmušâst
- máttááttâsâst
- iskâdmijn.
Tieđâlâš tutkâmuš pargoo iänááš ollâopâttuvâin já tutkâmlájádâsâin. Tot lii sehe vuáđututkâmuš já heiviitteijee tutkâmuš. Jyehi tutkâmhaahâ lii jieijâslágán já kiävttá toos hiäivulijd elleemaalijd.
Máttááttâsâst annojeh uáli uccáá ellee elleeh. Taid uážžu kevttiđ tuše ollâtääsi škovliittâsâst tâi taggaar máttááttâsâst, mii viggá áámmáttááiđu hahâmân tâi oovdedmân. Áámmáttáiđoin uáivilduvvojeh tagareh keevâtliih tááiđuh, moh tarbâšuvvojeh ellei kieđâvušmist já tooimâi tohâmist.
Iskosijn elleid sättih kevttiđ tagarijn iskosijn, moh tahhojeh laahân vuáđuduvvee vatâmušâi tiet. Toin pyehtih tutkâđ ovdâmerkkân talhâsamnâsij já kemikaalij torvolâšvuođâ. Tágáreh iskoseh tahhojeh Suomâst uáli uccáá.
Siijđoin kávnojeh meiddei tiäđuh iskosellei pyereestvaijeem ráđádâllâmkoddeest (TOKES, ‘tieteellisiin tai opetustarkoituksiin käytettävien eläinten suojelun neuvottelukunta’).
Iskosellei kevttimmereh
Mij čuággip Maadâ-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduvâst tiäđuid iskosellei kevttimist ihásávt. Mij porgâp tiätučuággim EU rähtim njuolgâdusâi mield. Puávtáh táttuđ lasetiäđuid šleđgâpostáin čujottâsâst ella(at)avi.fi.
Kaavnah EU:st ohtsis onnum ellei lovottâhtiäđuid 2015–2017 komissio siijđoin. Tobbeen láá liiŋkah meiddei jeessânriijkâi almostittem lovottâhtiäđoid.
EU:st ohtsis onnum ellei lovottâhtiäđuh 2015–2017 komissio siijđoinLiŋkkâ nube siijđon.
Puávtáh táttuđ ovdebái iivij tiäđuid šleđgâpostáin čujottâsâst ella(at)avi.fi.
Hahâlopelävdikodde mieđeet luuvijd elleeiskosáid
Elleeiskosluuvijd kieđâvuš já čuávdá hahâlopelävdikodde. Ovdil ton nommâ lâi elleeiskoslävdikodde ELLA.
Lävdikode toimâpaje lii vittâ ive.
Lävdikoddeest láá
- 16 jesânid
- 16 värijesânid
- saavâjođetteijee
- värisaavâjođetteijee.
Lävdikode jesâneh ovdâsteh äššitubdâmuš sierâ suorgijn:
- tieđâlâš tutkâmuš
- ellei tipšom já iskostekniikeh
- elleetalhâstieđâ
- keevâtlâš elleesuojâlempargo já eettisiih koččâmušah.
Maadâ-Suomâ kuávluhaldâttâhvirgáduv oovdânpyehteeh valmâštellih ucâmušâid lävdikode kieđâvušmân. Lävdikodde tuáimá neljin juávusin, moh čokkâneh vuáruluvâi kieđâvuššâđ ucâmušâid.
Juávus puáhtá sirdeđ ucâmuš kieđâvuššâm lävdikoodán. Talle puoh juáhuseh láá mield. Návt tuáimih, jis
- ucâmuš siskeeld linjimkoččâmuš
- juávus ij mieđeet love haahân
- juávus ij lah oovtâuáivilist love mieđeetmist.