Njoammu ealliiddávda
Suomas njoammu ealliiddávddaid dilli lea dán rádjai buorre. Mis eai gávdno ollenge máŋggat ealliid njoammudávddat, mat leat eará riikkain dábálaččat. Go muhtun njoammudávdii mihtilmas dávdamearkkat gávnnahuvvojit, álggahuvvojit dalán dutkamušat ja čájánasváldimat, vuoi vejolaš dávdda guoddi ožžot gitta nu jođánit go vejolaš ja ožžot dávdda ráddjejuvvot. Dat guoská sihke ruovttu- ja luondduealliid, go máŋggat dávddat njommot sierra ealliidšlájaid gaskka.
Njoammudávddaid dávdamearkkat sáhttet leat hui iešguđetláganat, ja muhtun dávddat leat dávdamearkakeahttá. Dan dihte buot normálas spiehkkaseaddji áššiin ealliidpopulašuvnnas galgá almmuhit šibitdoaktárii.
Almmut, jus fuobmát
• normálas spiehkkaseaddji dávdamearkkaid ealliin
• mihtilmas nuppástusaid ealliid láhttemis
• mihtilmas nuppástusaid ealliid gánniheamis
• čilgemeahttun jápmimiid
• olu buohcci dahje jápmán ealliid hávil.
Njuámmoo taavdâi tavdâmeerhah pyehtih leđe uáli mulsâšuddeeh, já motomeh taavdah pyehtih leđe merhâttemeh. Tondiet puoh táváliist spiekâsteijee aašijn elleepopulaatiost kalga almottiđ elleituáhtárân.
Almoot, jis tun huámášah
- táváliist spiekâsteijee tavdâmeerhâid ellein
- tehálijd nubástusâid ellei lattimist
- tehálijd nubástusâid ellei pyevtitteijeevuođâst
- čielgiimettum jamâlâšvuotâ
- ennuv pyeccee tâi jáámmám elleeh häävild.
Njuämmai taaudi oudldõõzz vuäiʹtte leeʹd samai vaajtõõlli, da måtam taaud vuäiʹtte leeʹd oudldõõzzteeʹm. Tõn diõtt pukin normaalâst čårsteei aaʹššin jieʹllipopulaatiost feʹrttai iʹlmmted žeevaidåhttra.
Iʹlmmet, jõs vuâmmšak
- normaalâst čårsteei oudldõõzzid jieʹllʼjin
- miârkteei muttsid jieʹllʼji jälstõõttmõõžžâst
- miârkteei muttsid jieʹllʼji puuʹtʼtemvuõđâst
- čiõlǥeeǩani kâʹlmmemvuõđ
- jiânnai puõcci leʹbe kâlmmam jieʹllʼjid õhttân vuâra.
Iʹlmmet eppõõllmõõžžstad ääjtõõlǩani kåʹddžeevaidåhttra.
Valmštõõđ mušttled
- koʹst jieʹllʼji ââʹnnempäiʹǩǩ leʹbe kaunnâmpäiʹǩǩ lij
- kueʹttjieʹllʼji vuäʹmsteei õhttvuõtt-teâđaid
- oudldõʹstti leʹbe kâlmmam jieʹllʼji lååkkmeäʹr
- oudldõõzzin
- lie-a jeeʹres jieʹlli piâssâm kuõsktõʹsse puõcci leʹbe kâlmmam jieʹllʼjivuiʹm
- leät-a täin vuâmmšam oudldõõzzid.
Kåʹddžeevaidåhttar tuʹtǩǩad jieʹllʼjid da väldd tarbbsallaš čuäjtõõzzid. Kåʹddžeevaidåhttri õhttvuõtt-teâđ käunnʼje kooʹddi neʹttseeidain. Kåʹddžeevaidåhttar iʹlmmat tauddeppõõllmõõžžâst miʹjjid vuʹvddvaaldâšmkonttra, da mij äʹlǧǧep tååimaid vueiʹtlvaž epidemia seʹlvvtem diõtt.
Almmut iežat eahpádusain dakkaviđe gielddašibitdoaktárii.
Ráhkkan muitalit
• ealliid doallanbáikki dahje gávdnonbáikki sajádaga
• ruovttuealliid oamasteaddji oktavuođadieđuid
• ealliid, main dávdamearkkat dihttojit dahje mat leat jápmán, meari
• dávdamearkkain
• leatgo eará eallit beassan guoskkahussii buohcci dahje jápmán ealliiguin
• leatgo dain gávnnahuvvon dávdamearkkat.
Gielddašibitdoavttir dutká ealliid ja váldá dárbbašlaš čájánasaid. Gielddašibitdoaktáriid oktavuođadieđut gávdnojit gielddaid neahttasiidduin. Gielddašibitdoavttir almmuha dávdaeahpádusain midjiide guovlohálddahusdoaimmahahkii, ja mii álgit doaibmabijuide vejolaš epidemiija čielggadeapmin.
Almoot jieijâd eeppidmijn njuolgist kieldâelleituáhtárân.
Rahttât muštâliđ
- ellei toollâmsaje tâi kavnâmsaje sajaduv
- päikkiellei omâsteijee ohtâvuotâtiäđuid
- tavdâmeerhâid uážžum tâi jáámmám ellei lovo
- tavdâmeerhâi pirrâ
- láá-uv eres elleeh peessâm kuoskâttâsân pyeccee tâi jáámmám elleiguin
- láá-uv tain huámmášum tavdâmeerhah.
Kieldâelleituáhtár totká elleid já váldá tarbâšlijd čáittusijd. Kieldâelleituáhtárij ohtâvuotâtiäđuh kávnojeh kieldâi nettisiijđoin. Kieldâelleituáhtár almoot tavdâiäpádâsâin mijjân kuávluhaldâttâhvirgádâhân, já mij riemmâp toimáid máhđulii epidemia čielgâdem várás.