Puõcci sââʹjj da vuõiggâdvuõđ

Puõccjest lie vuõiggâdvuõđ, kook lie ǩeeʹrjtum laaʹjjid. Täk lie vuõiggâdvuõtt šiõǥǥ hoiddu da âânnmõʹšše, hååid šõddmõš õhttsažfiʹttjõõzzâst puõccjin, teâđ vuäǯǯamvuõiggâdvuõtt, teâttsuejj di puõcciäʹššooumažriâžldõk. Lââʹssen puõcci vuõiggâdvuõđid koʹlle vuõiggâdvuõtt hoiddu piâssma, vuõiggâdvuõtt vaʹlljeed ǩirrsâʹttem håiddpääiʹǩ di vuõiggâdvuõtt tuejjeed hååidast leʹbe âânnmõõžžâst mušttʼtõõzz da kueʹddelm.

Puõcci âlgg ââʹnned nuʹtt, što suu väimmjurddi da privattvuõđ ââʹnet ciistâst da što suu ooumažäärv jeät neeuʹrtuku. Puõcci jieʹnnǩiõl, kulttuur da suu individuaalʼlaž taarbid âlgg vuäittmõõžži mieʹldd väʹldded lokku suu hååidast da âânnmõõžžâst. Tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid âlgg uʹvdded nuʹtt, što oummid jeät pijju jeeʹresärvvsaž sâjja ouddmiârkkân ââʹjj, tiõrvâsvuõttvueʹjj leʹbe lääʹmesvuõđ vuâđald. 

Hååid âlgg tuejjeed õhttsažfiʹttjõõzzâst puõccjin ij-ǥa puõcci vueiʹt pääkkted hoiddu. Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt ǩeâlddõõttâd hååidast, leâša teʹl še suʹst feʹrttai tieʹtted vaajtõsmääinlaž håiddamnaaʹlin di hååidast ǩeâlddõõttmõõžž seuʹrrjõõzzin.
 

Puõcci vuõiggâdvuõđ

Puõccjest feʹrttai vuäǯǯad riʹjttjeei tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid huõlǩani tõʹst, koon kååʹddest son jäälast. Juõʹǩǩ puõccjest lij vuõiggâdvuõtt piâssâd ǩirrsâʹttem hoiddu tiõrvâsvuõttkõõskõõzzin da puõccipõõrtin lääʹjjest meäʹrtõllum aaiʹji seʹst, jõs hååid tarbb lij tuõttum vuõssmõs teʹlfonõhttvuõđ ääiʹj, pååđ hååid taarb ärvvtõõllâmjeällmõõžžâst leʹbe vuõlttõõzz ärvvtõõleeʹl. Hååid taarb ärvvtââll pâi tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž. Aarǥi tiõrvâsvuõttkõõskõõzz äävaiåårramaaiʹji tok âlgg vuäǯǯad ääjtõõlǩani teʹlfonõhttvuõđ leʹbe tok âlgg vueiʹtted mõõnnâd jieʹlled.

Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt ǩirrsallaš hoiddu tiõrvâsvuõttkõõskõõzzi leʹbe puõccipõõrti kååccmõõžžâst leʹbe ǩiirâsvuâsttavälddmõõžžâst jälstempääiʹǩest huõlǩani.

Hoiʹddjeei tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummust feʹrttai mušttled puõccja leʹbe roodnairueʹtte jijstes vueʹljeeʹl pukin suu hoiddu õhttneei aaʹššin, koin lij miârktõs, ko tuʹmmjet suu hååidast. Puõccja âlgg mušttled håiddvaajtõsmääinaid da hååidai vaaiktõõzzid, vueiʹtlvaž häittvaaiktõõzzid še. Veiddsõs da kaallšõs hååidain feʹrttai vuäǯǯad håiddplaan da teäʹǧǧââʹnnemarvvlõõzz. Tõt vuäitt leeʹd njäälmlaž, leâša tõn vuäitt raukkâd še ǩeerjlânji.

Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt täʹrǩsted jiijjâs kuõskki puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzzid. Ǩeerjlaž raukkmõõžž tååimtet hååid ouddam tiõrvâsvuõtthuâl juâkksa, koon mâŋŋa äʹššneǩ vuäǯǯ kopioid puõcciäʹššǩiiʹrjines. Teâđai uʹvddmest âlgg tuejjeed meärkkõõzz puõcciäʹššǩiiʹrjid. Tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž mâânn taarb mieʹldd čõõđ õõutveäkka puõccjin da roodnairuåđin, mii puõcciäʹššǩiiʹrjid lij miârkkum. Jõs tiõrvâsvuõtthuâlljuâkksest jeät raukkmõõžžâst huõlǩani uvddu puõcciäʹššǩiiʹrjid, tõʹst feʹrttai vuâđđtõõllâd ǩeâlddõõttmõõžž ǩeerjlaž vasttõõzzâst da ääʹššest feʹrttai tuejjeed meärkkõõzz puõcciäʹššǩerjja. 

Teâđaid âlgg uʹvdded nuʹtt, što puõcci fiʹttai nokk puârast tõi siiskõõzz. Jõs tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž ij silttâd puõcci ââʹnnem ǩiõl leʹbe puõcci ij vueiʹt aicc- leʹbe särnnamvââʹjj diõtt šõddâd fiʹttjum, âlgg vueiʹttemvuõđi mieʹldd ââʹnned huõl tuʹlǩǩummšest. 

Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt täʹrǩsted teâđaid, kook suʹst lie ǩeeʹrjtum puõcciäʹššǩiiʹrjid. Jõs teâđ lie puõcci miõlâst vââǥǥla, son vuäitt raukkâd tõi teevvmõõžž.

Tiõrvâsvuõtthuâl äʹššǩiiʹrjid âlgg ââʹnned peittast. Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt tieʹtted, koozz suu teâđaid ââʹnet.

Vuõiggâdvuõtt vaʹlljeed ǩirrsâʹttem hååid håiddpääiʹǩ Oikeus valita kiireettömän hoidon hoitopaikka - kolttasaame

Puõcci vuäitt vaʹlljeed håiddpäiʹǩǩnes koon-ne jeeʹres ko jälstemvuuʹdes leʹbe -kååʹddes tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Håiddpääiʹǩ vuäitt vaajted takainalla eeǥǥas vuârstes da vaajtõõzz iʹlmmtet ođđ håiddpäikka ǩeerjlânji. Håiddvasttõs serddai vaʹlljuum kååʹdd tiõrvâsvuõttkõõskõʹsse mââimõsân kooum neäʹttel ǩeeʹjjest iʹlmmtõõzz pueʹttmest. Ooumaž vuäitt vaʹlljeed håiddpäiʹǩǩnes seämma-äiggsânji tåʹlǩ õõut tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Nääiʹt puõcci puk tiõrvâsvuõttkõõskõõzzi kääzzkõõzz serddje ođđ håiddpäikka.

Håiddpääiʹǩ ij vueiʹt vaʹlljeed jiõčč, jõs kõõččmõš lij škooul- leʹbe mättʼtõõttâmtiõrvâsvuõtthuâlast leʹbe kuʹǩesäiggsaž strooiʹtelhååidast. Kååʹddest ij leäkku õõlǥtemvuõtt jäʹrjsted dommpuõccihååid vuuʹdes åålǥpeälla.

Jõs dåhttar leʹbe pääʹnndåhttar ärvvtââll, što ooumaž taarbaš spesiaalpuõccihååid kääzzkõõzzid, ooumaž vuäitt vaʹlljeed hååid uʹvddi kååddlaž spesiaalpuõccihååid tåimmjuâkkaz. Håiddpääiʹǩ âlgg vaʹlljeed õhttsažfiʹttjõõzzâst vuõlttõõzz uʹvddi dåhttrin leʹbe pääʹnndåhttrin.

Puõcci vuäitt vaʹlljeed, ǩii lääǥǥlõsttum tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž suu håidd tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest. Vaʹlljummuž vueiʹtet tuejjeed toiʹmmjummuž mieʹrrmeâldlaž jäʹrjstummuž uʹvddem raaji seʹst. Puõcci âlgg juätkkhååidast še ohjjeed suu ääiʹjben håiddam dåhttar leʹbe pääʹnndåhttar hoiddu, jõs tõt lij vueiʹtlvaž hååid ääʹššmeâldlaž jäʹrjstummuž peäʹlnn.

Puõcciäʹššooumaž feʹrttai leeʹd nõõmtum juõʹǩǩ tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest.

Puõcciäʹššooumaž ohjjad da vuäʹppast puõcci, jõs tät lij tååđtem vuäǯǯmes hoiddu leʹbe âânnmõʹšše. Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt tuejjeed mušttʼtõõzz leʹbe kueʹddlâʹstted ääʹššstes, da puõcciäʹššooumaž vuäitt vieʹǩǩted suu tõi tuejjummšest. Puõcciäʹššooumaž ij kuuitâǥ jiõčč vääʹld peäʹl, leät-a puõcci hååidast leʹbe âânnmõõžžâst tåimmam ääʹššmeâldlânji.
 
Puõcciäʹššoummu õhttvuõtt-teâđ âʹlǧǧe leeʹd vueiʹnnemnalla tiõrvâsvuõtthuâl tåimmpaaiʹǩin.

Jõs leäk tååđtem vuäǯǯmad tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõʹsse, vuäitak tuejjeed tõʹst mušttʼtõõzz kõõččmõõžžâst åårrai kääzzkõõzz puuʹtʼtam juâkksa. Tuʹst lij še vuõiggâdvuõtt kueʹddlâʹstted jiijjad vuuʹd vuʹvddvaaldâšmkonttra.