Teʹsttjieʹlli

Lääʹddjânnmest teʹsttjieʹllʼjid ââʹnet

•    tiõđlaž tuʹtǩǩummšest
•    mättʼtõõzzâst
•    teʹsttjummšest.

Tiõđlaž tuʹtǩǩummuž tuejjeet oouʹdmõssân universiteeʹttin da tuʹtǩǩeemstroiʹttlin. Tõt lij nuʹtt vuâđđtuʹtǩǩummuš ko še suåvldeei tuʹtǩǩummuš. Juõʹǩǩ tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõs lij jiõččnallaš da âânn jiõccses suåvlaž jieʹllimaallid.

Mättʼtõõzzâst ââʹnet samai ooccanj jieʹlli jieʹllʼjid. Tõid vuäǯǯ ââʹnned tåʹlǩ õlltääʹzz škooultõõzzâst leʹbe nåkam mättʼtõõzzâst, koon täävtõssân lij ämmat-tääid haʹŋǩǩummuš leʹbe oouʹdummuš. Ämmat-tääidain juuʹrdet nåkam tuejjeem tääʹzz tääidaid, koid taarbšet jieʹllʼji ǩiõttʼtõõllmest da tååimai tuejjummšest.

Teʹsttjummšest jieʹllʼjid sääʹttet ââʹnned nåkam teeʹstin, koid tuejjeet läkka vuâđđõõvvi kaiʹbbjõõzzi diõtt. Tõin vueiʹtet tuʹtǩǩeed ouddmiârkkân taalkâsaunnsi da kemikaali staanvuõđ. Näkam teʹsttjummuž tuejjeet Lääʹddjânnmest samai ooccanj.

Mädd- da meäʹcctäällministeria: teâđ lääʹdd toiʹmmjummšest, lääʹjjšiõttummšest da toiʹmmjummuž ohjjeei veʹrǧǧniiʹǩǩin (Liŋkk nuuʹbb seiddõʹsse ävvan ođđ kõskkseeidast),


Seiddõõzzâst käunnʼje teâđ še teʹsttjieʹllʼji pueʹrrvââjjmõõžž saǥstõõllâmkååʹddest (TOKES, tiõđlaž leʹbe mättʼtem-mieʹrid õnnum jieʹllʼji suõjjlummuž saǥstõõllâmkåʹdd). 

Teʹsttjieʹllʼji ââʹnnem-meäʹr

Noorrâp Saujj-Lääʹddjânnam vuʹvddvaaldâšmkonttrest juõʹǩǩ eeʹjj teâđaid teʹsttjieʹllʼji ââʹnnmest. Tuejjeep teâđai noorrmõõžž EU raajjâm vuâkkõõzzi mieʹldd. Vuäitak raukkâd lââʹssteâđaid neʹttpååʹštin addrõõzzâst ella(at)avi.fi.


EU:st õhttsiʹžže õnnum jieʹllʼji statistikkteâđaid 2015–2017 kaaunak komissio seeidain. Toʹben käunnʼje liiŋk še vuäzzlažriikki õlmstâʹttem statistikkteâđaid.

EU:st õhttsiʹžže õnnum jieʹllʼji statistikkteâđ 2015–2017 komissio seeidain (Liŋkk nuuʹbb seiddõʹsse). 


Vuäitak raukkâd oouʹdab iiʹjji teâđaid addrõõzzâst ella(at)avi.fi.

Haʹŋǩǩõslååʹppluʹvddkåʹdd meâtt looʹvid jieʹlliteeʹstid

Haʹŋǩǩõslååʹppluʹvddkåʹdd ǩiõttʼtââll da čåudd jieʹlliteʹsttlooʹvid. Ääiʹjben tõn nõmm leäi jieʹlliteʹsttluʹvddkåʹdd ELLA.

Luʹvddkååʹdd toiʹmmjempââʹjj lij vitt eeʹjj. 

Luʹvddkååʹddest lie

•    16 vuäzzliʹžžed
•    16 väärrvuäzzliʹžžed
•    saaǥǥjååʹđteei
•    väärrsaaǥǥjååʹđteei.

Luʹvddkååʹdd vuäzzla eeʹttkâʹstte äʹšštobddmõõžž jeeʹres suõʹrjin:

•    tiõđlaž tuʹtǩǩummuš
•    jieʹllʼji håidd da teʹstt-tekniikk
•    jieʹllitaalkâstiõđ
•    tuejjeem tääʹzz jieʹllisuõjjlemtuâjj da eettla kõõččmõõžž.

Saujj-Lääʹddjânnam vuʹvddvaaldâšmkonttâr ouʹdde puʹhtti valmštâʹlle ooccmõõžžid luʹvddkååʹdd ǩiõttʼtõõllâmnalla. Luʹvddkåʹdd toiʹmmai nelljan juâǥǥtõssân, kook noorâʹtte vuârvuâra ǩiõttʼtõõllâd ooccmõõžžid.

Juâǥǥtõs vuäitt seʹrdded ooccmõõžž ǩiõttʼtõõllmõõžž luʹvddkådda. Teʹl puk juâǥǥtõõzz lie mieʹldd. Nääiʹt tååimat, jõs

•    ooccmõš âânn seʹst linjjeemkõõččmõõžž
•    juâǥǥtõs ij miõđ lååʹv haʹŋǩǩõʹsse
•    juâǥǥtõs ij leäkku õõutmiõllsaž lååʹv miõttmest.