Aluehallintovirastojen toiminta päättyy vuoden 2025 lopussa. Suurin osa tehtävistämme siirtyy uuteen valtakunnalliseen Lupa- ja valvontavirastoon, joka aloittaa toimintansa 1.1.2026. Eläinten terveyttä ja hyvinvointia sekä elintarvikkeita koskevat tehtävämme siirtyvät Ruokavirastoon ja kilpailu- ja kuluttajahallinnon tehtävät Kilpailu- ja kuluttajavirastoon.
Lue lisää: Valtion aluehallinnon uudistus
Ohjjeep da vuåppâp vuʹvddvaaldâšmkonttrest taalkâshååid tuejjummuž nuʹtt õõlmâs ko še privatt sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâlast. Uʹvddep takai ohjjummuž taalkâshååid tuejjummša lääʹjjšiõttummša da veʹrǧǧneǩvuäʹppõõzzid vuâđđõõveeʹl. Vuåppâp taalkâshååid tuejjummuž jijsteen vueʹljeeʹl di miʹjjid tuejjuum iʹlmmtõõzzid vuâđđõõveeʹl. Miʹjjid seeʹrdet še aaʹššid jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩin.
Taalkâshååid tuejjee taalkâshååid da ämmtallaš škooultõõzz vuäǯǯam tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummu juâkkaz taalkâshåiddplaan meâldlânji. Tuâjjuʹvddi vaʹsttad tõʹst, što taalkâshåidd lij puõccja da äʹššnekka staani, da âânn huõl, što juõʹǩǩ tuâjjvuârast lie nokk tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummu tuejjeed taalkâshååid. Taalkâshååid obbvuõđâst vaʹsttad juâkkaz vaʹstteei dåhttar.
Siâzztõõllâp, što taalkâshååid tuejjeet sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria õõlmtõõzz Turvallinen lääkehoito: Opas lääkehoitosuunnitelman laatimiseen siâzztõõzzi meâldlânji.
Tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummu vaʹsttee taalkâshååid tuejjummšest ämmtallaš da taalkâshååid škooultummšeez vuâđđõõveeʹl. Kaaunak tän seiddõõzz taalkâshååid spesiaalvuõʹjjin ohjjummuž, mäʹhtt taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjlažkåʹdd vuäitt vuässõõttâd taalkâshoiddu.
Puõccihoiʹddjeei vaʹsttee juâkkaz taalkâshååid tuejjummuž obbvuõđâst da staanvuõđâst.
Tälkkamstaanvuõđ täʹǩǩeem diõtt tuâjjuʹvddjest lij šiõǥǥ ainsmâʹtted puki tuâjjlai silttummuž ouddâl ko sij vuässâʹtte ni måkam taalkâshååid tuâjaid.
Tuâjjuʹvddi meäʹrtââll tuâjjlain kaiʹbbjum taalkâshååid teoriaškooultõõzz siiskõõzz da veiddsõsvuõđ nuʹtt, što škooultõõzz uʹvddem silttummuš vaʹsttad juâkkaz taalkâshååid väʹǯǯelvuõđ.
Puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei da čiõʹlj-jieʹnn vuäiʹtte tuejjeed taalkâshååid veiddsânji ämmtallaš škooultõssʼseez vuâđđõõveeʹl.
Puõccihoiʹddjeeiškooultõõzz vuäǯǯam oummu taarbše pååđ-, ǩeerjlaž taalkâslååʹv väʹǯǯlõs taalkâshååid tuejjummša, kååʹtt lij ouddmiârkkân
Looǥǥ lââʹzz puäkktemsilttummuž čuäʹjtummšest Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjamstroiʹttel neʹttseeidain
Âʹlddhoiʹddjeei vuäiʹtte ämmtallaš škooultõssʼseez vuâđđõõveeʹl jueʹǩǩed da uʹvdded talkksid luâđlaž väʹlddemnääʹl mieʹldd (meädda looǥǥeeʹl vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-talkkâz) leʹbe tableʹtten, kapseeʹlen, liuggsen, čâʹlmm- da peʹlljkuäšktõssân, vuõiddsen, pläästren da põttsäʹǧǧen pååđlååʹvtää.
Âʹlddhoiʹddjeei taarbše pååđlââʹss-škooultõõzz väʹǯǯlõs taalkâshååid tuejjummša leʹbe ouddmiârkkân
Âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz oudldam vaʹstteei ämmtallaš tuʹtǩǩõõzz (vuâđđhoiʹddjeei, veäʹǩǩhoiʹddjeei, miõllpuõccihoiʹddjeei, miõlltiõrvâsvuõtthoiʹddjeei da päärnaihoiʹddjeei) jie leäkku âânnam seʹst seämma veiddsõs taalkâshååid määttaid. Jõs tuâjjlaž lij čõõđtam âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz oudldeei tuʹtǩǩõõzz, tuâjjuʹvddjest feʹrttai seʹlvvted tuʹtǩǩõstuõđštõõzzâst čõõđtum taalkâshååid määttaid da tuâjjla silttummuž.
Sosiaalhuâl ämmat-tuâjjla, kooi škooultõʹsse lie kuullâm veeidasvuõđâs peäʹlnn uuʹccmõsân âʹlddhoiʹddjeeiškooultõõzz vaʹstteei taalkâshååid määtt, vuäiʹtte tuejjeed taalkâshååid vaʹstteeinalla mâʹte âʹlddhoiʹddjeei.
Puõccihoiʹddjeeimättʼtõõtti vuäitt kõskkpoddsânji tåimmad puõccihoiʹddjeei tuâjast da vuässõõttâd taalkâshååid tuejjummša teʹl, ko
Mättʼtõõtti reâugg pâi jååʹđtummuž da vuåppmõõžž vuâllsiʹžžen. Juâǥǥas âlgg nõõmted mättʼtõõttja ǩeerjlânji ohjjeei. Võrrserddmõõžž koʹlle tåʹlǩ lääǥǥlõsttum ämmatoummi tuâjaid.
Âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti jie väʹlddvuâkkõõzz mieʹldd vuässõõđ taalkâshååid tuejjummša. Jõs juâkkaz toiʹmmjummuž peäʹlnn lij mieʹrrmeâldlaž, âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti vuäitt uʹvdded äʹššnekka leʹbe puõccja valmmšen juõkkum talkksid luâđlaž väʹlddemnaaʹlin. Mättʼtõõtti silttummuž âlgg kuuitâǥ ainsmâʹtted ouddâl tän. Tuâjjuʹvddjest lij šiõǥǥ juõʹǩǩ vueʹjjest ärvvtõõllâd âʹlddhoiʹddjeeimättʼtõõtti silttummuž taalkâshååid tuâjaid da täʹrǩsted čõõđtum taalkâshååid määttaid.
Reâuǥastmättjummuž harjjtõõllâmpââʹjest mättʼtõõtti vuässâʹtte taalkâshååid tuejjummša tåʹlǩ ohjjeei vuõigg vuåppmõõžž vueʹlnn. Vuässõõttmõõžž nääʹl lie ǩidd määttai pooddâst.
Tuâjjuʹvddjest feʹrttai ooudpeäʹlnn da nokk ääiʹjeld
Lij vääžnai väʹldded lokku jeäʹrben tõi tuâjjlai silttummuž da taalkâslooʹvi peeiʹvtummšest, kook jie leäkku kuʹǩes ääiʹj seʹst tuejjääm taalkâshååid, leâša koid leät seʹrddmen taalkâshååid tuâjaid. Lââʹssen spesiaaljoouki (ouddmiârkkân päärnai da vuäʹmmoummui) taalkâshååid tuejjummša vuässõõtti tuâjjlain kaiʹbbjet lââʹss-škooultõõzz spesiaaljoouki taalkâshååidast.
Teoriasilttummuž ainsmââʹttet ǩeerjlaž leʹbe njäälmlaž teeʹstin. Tõn sâjja tuejjeem tääʹzz silttummuž ainsmââʹttet 3–5 silttõõzz čuäʹjtummšin juõʹǩǩ taalkâshååid tuejjummuž vueʹss-sueʹrjest, kååʹtt kooll tuâjjla taalkâshååid tuâjaid. Harjjnam da lääǥǥlõsttum tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž vuâsttaväldd silttõõzz čuäʹjtummuž.
Taalkâslååʹvest feʹrttai puʹhtted ouʹdde nokk tärkka, ǩeän da mâid taalkâshååid tuâjaid taalkâslååʹpp kuâskk. Ǩeerjlaž lååʹv meâtt dåhttar.
Taalkâslåppa kaiʹbbjum silttummuž ainsmââʹttet 2–5 eeʹjj kõõski.
Dåhttar ämmat jiõččines harjjted vuõiggõttum oummin lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed talkksid. Sij vuäiʹtte mieʹrreed talkksid ooumže taalkâstiõđlaž meäʹr vääras di pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin ämmtes harjjtummša.
Kõskkpoddsânji dåhttar tuâjast toiʹmmjeei taalkâstiõtti mättʼtõõtti vuäǯǯ mieʹrreed talkksid tåʹlǩ puõccjid, koid son håidd.
Pääʹnndåhttar ämmat jiõččines harjjted vuõiggõttum oummin lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed talkksid. Sij vuäiʹtte mieʹrreed talkksid ooumže tåʹlǩ pääʹnntaalkâstiõđlaž meäʹr vääras di pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin ämmtes harjjtummša.
Pääʹnndåhttrest lij vuõiggâdvuõtt mieʹrreed jiõččveärlaž vuäivvõõttâmaunnsen lokkum taalkâsvalmštõõzzid seämma vuâra jäänmõsân lååi jueʹǩǩemjuâkksed. Jeeʹres ko spesiaalpääʹnndåhttar vuäǯǯ mieʹrreed vuõss-sââʹjest kõõskõsneärvtõʹǩǩe vaaikteei talkkâz jäänmõsân uuʹccmõs kaaupšemlååvlaž paʹǩǩõõzz.
Kõskkpoddsânji pääʹnndåhttar tuâjast toiʹmmjeei taalkâstiõtti mättʼtõõtti vuäǯǯ mieʹrreed talkksid tåʹlǩ puõccjid, koid son håidd.
Lääǥǥlõsttum puõccihoiʹddjeeʹjest, ǩeäʹst lij riʹjttjeei tuejjeem tääʹzz harjjnummuš da kååʹtt lij čõõđtam tõõzz jurddum lââʹss-škooultõõzz, lij rajjuum vuõiggâdvuõtt mieʹrreed apteekkast talkksid, koid ââʹnet hååidast, suu håiddam puõccja. Puõccihoiʹddjeei vuäǯǯ mieʹrreed talkkâz, ko kõõččmõõžžâst lij ooudpeäʹlnn cõggi håidd, dåhttar mieʹrreem taalkâshååid juätkkmõš leʹbe puõccihoiʹddjeei tuõttâm hååid taʹrbbe vuâđđõõvvi taalkâshåidd.
Rajjuum talkkâz mieʹrrummuž oudldõssân lij ǩeerjlaž meärrõs, koʹst tuõđât tõid talkksid, koid puõccihoiʹddjeei vuäǯǯ mieʹrreed, da vueiʹtlvaž talkksi mieʹrrummša õhttneei rääʹjtõõzzid. Ǩeerjlaž meärrõõzz oudd vaʹstteei dåhttar tõn tåimmjuâkksest, koozz puõccihoiʹddjeei lij reâuggkõõskâst. Puõccihoiʹddjeei rajjuum taalkâsmieʹrreemvuõiggâdvuõtt lij tåimmpäiʹǩǩmeâldlaž.
Rajjuum taalkâsmieʹrreemvuõiggâdvuõtt lij vueiʹtlvaž vuâđđtiõrvâsvuõtthuâl äävkääzzkõõzzin, spesiaalpuõccihååid polikliniikkin da jeeʹres kååʹdd leʹbe kåʹddõhttâm jäʹrjstemvasttõʹsse kuulli tiõrvâsvuõtthuâl äävhååid kääzzkõõzzin. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria talkkâz mieʹrrummšest uʹvddem asetõõzz meâlddõõzzâst meäʹrtõõlât talkksid, kook lie rajjuum talkkâz mieʹrrummuž seʹst, tauddvuõʹjjid da jeeʹres rajjõõzzid.
Spesiaalââʹntemvuõđ tuõttmõõžž ooʒʒât Valvirast.
Optiikkâr vuäǯǯ mieʹrreed pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin apteekkast talkksid, koid taarbaš vuâsttaväʹlddemtoiʹmmjummšest. Optiikkâr ij vuäǯǯ mieʹrreed talkksid puõccjid. Talkkâz, koid optiikkâr vuäitt mieʹrreed, lie meäʹrtõllum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria asetõõzz meâlddõõzzâst.
Jiõččnaž ämmatharjjteeʹjen toiʹmmjeei njäʹlmmhygienistt vuäǯǯ mieʹrreed pro auctore -taalkâsmeärrõõzzin apteekkast talkksid, koid taarbaš vuâsttaväʹlddemtoiʹmmjummšest. Njäʹlmmhygienistt ij vuäǯǯ mieʹrreed talkksid puõccjid. Talkkâz, koid njäʹlmmhygienistt vuäitt mieʹrreed, lie meäʹrtõllum sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria asetõõzz meâlddõõzzâst.
Talkkâz mieʹrreei ärvvtââll puõcci taalkâshååid taarb da tuʹmmai taalkâshååidast õõutveäkka puõccjin. Talkkâz mieʹrreeʹjest feʹrttai uʹvdded puõccja teâđ talkkâz ââʹnnmest da ââʹnnem-meäʹrest.
Talkkâz vuäǯǯ mieʹrreed tåʹlǩ ooumže, koon talkkâz mieʹrreei lij persoonlânji tuʹtǩǩääm, oouʹdab eeʹjj ääiʹj, jõs son ij vueiʹt jeeʹres snäätnas naaʹlin vuäǯǯad snäätnaivuõđ taalkâshååid taarbâst. Puõccihoiʹddjeei vuäitt mieʹrreed talkksid tåʹlǩ vuâsttavälddmõõžžâst tuõttmes taarb vuâđald lokku vääʹldǩani taalkâshååid, koon uuʹdet neezzan krootai koǯǯkanaalännsummša. Tän vueʹjjest puõccihoiʹddjeei vuäitt tuejjeed taalkâsmeärrõõzz teʹlfonmainstâttmõõžž vuâđald.
Talkkâz vaʹlljummuš âlgg vuâđđõõvvâd vuõss-sâjjsânji tuʹtǩǩeemčuäjtõʹsse, leʹbe jõs nåkam ij leäkku, takainalla primmum håiddnälla. Jeäʹrab tääʹrǩesvuõđ da vaarčõsvuõđ âlgg jääʹǩǩted puästtadââʹnnma ânnʼjõõvvi talkksi mieʹrrummšest. Ko mieʹrreet talkksid, feʹrttai väʹldded lokku jeäʹrbi mieʹldd ââʹnnemsiâzztõõzzid da vueiʹtlvaž ââʹnnma õhttneei rääʹjtõõzzid.
Talkkâz mieʹrreeʹjest feʹrttai tuejjeed juõʹǩǩ taalkâsmeärrõõzzâst puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzz.
Taalkâsmeärrõõzz âlgg tuejjeed liâđǥlânji. Tõn vuäitt tuejjeed põʹmmailomaakkin leʹbe teʹlfoonâst tåʹlǩ teeknlaž stamldõõzz diõtt leʹbe jõs taalkâshååid tarbb lij ǩirrsallaš ij-ǥa taalkâsmeärrõõzz vueiʹt tuejjeed liâđǥlânji jeäʹrab määin diõtt. Tän vueʹjjest taalkâsmeärrõõzzâst âlgg vuâđđtõõllâd, mõʹnt tõt ij leäkku tuejjuum liâđǥlânji.
Liâđǥlaž taalkâsmeärrõõzzâst âlgg takainalla uʹvdded puõccja puõccivuäʹppõõzz. Puõccivuäʹppõõzzâst lij certldõk-kood, kååʹtt pohtt ouʹdde tärkka reseeʹpt da jåʹttlâtt äʹššummuž apteekkast.
Taalkâsmeärrõõzz lie viõǥǥâst takainalla kueʹhtt eeʹjj. Ouddmiârkkân PKV- da vuäivvõõttâmaaunâstalkkâz lie viõǥǥâst tåʹlǩ eeʹjj.
Liâđǥlaž taalkâsmeärrõõzzid ruõkkât reseʹpttkõõskõʹsse. Reseʹpttkõõskõõzz teâđai vuâđald puõcci vuäitt ooccâd talkksees koon täättas apteekkast Lääʹddjânnmest.
Vuäitak raukkâd tuu håiddpääiʹǩest leʹbe apteekkast õʹhtteǩieʹssemseeid reseʹptt-teâđainad, kook lie Reseʹpttkõõskõõzzâst. Vuäitak ǩiõččâd jiijjad reseʹptt-teâđaid še JiijjanKanta-kääzzkõõzzâst. JiijjanKanta-kääzzkõõzz pääiʹǩ vuäitak tuejjeed še reseeʹpt ođsmâʹttemraukkmõõžž tuu håiddai tiõrvâsvuõtthuâl juâkksa, jõs håiddpäikkad väldd vuâstta reseeʹpt ođsmâʹttemraukkmõõžžid liâđǥlânji. Pukid taalkâsmeärrõõzzid ij kuuitâǥ vueiʹt ođsmâʹtted JiijjanKanta pääiʹǩ, da talkkâz mieʹrreei ij vieʹltǩani ođsmââʹtt taalkâsmeärrõõzz ouddmiârkkân teʹl, jõs suʹst jie leäkku ââʹnnmest nokk teâđ puõcci hååidast.
Puäkktemtoiʹmmjummuž plaanmest da čõõđ viikkmest vaʹsttad nõõmtum vaʹstteei dåhttar. Puäkktõõzz čuâggmõššân vuäǯǯ uʹvdded tåʹlǩ dåhttar leʹbe ääʹššmeâldlaž puäkktemškooultõõzz vuäǯǯam puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei leʹbe čiõʹlj-jeäʹnn. Puäkkteeʹjin âlgg leeʹd vueiʹttemvuõtt konsultâʹstted puäkktummšin vaʹstteei dåhttar taarb mieʹldd.
Kåʹdd leʹbe kåʹddõhttâm vuäitt tuejjeed õhttsažtuâj privatt kääzzkõõzz puuʹtʼteeʹjin. Kåʹdd leʹbe kåʹddõhttâm âlgg tuejjeed suåppmõõžž, koʹst jeärtõõlât, mâid meersaž puäkktemprograamm puäkktõõzzid privatt kääzzkõõzz puuʹtʼteei oudd da mäʹhtt puäkktemprograʹmme kuulli puäkksi âânnmõõžž seuʹrrjet. Oummust, koon puäkktet, ij vuäǯǯ ni teʹl peʹrrjed määus meersaž puäkktemprograʹmme kuulli puäkksest, vuâsttavälddmõõžžâst, puäkktõõzz ǩeeʹrj ool piijjmest leʹbe teâđseʹrddmest.
Taalkâskõõskõs da puõccipõrttapteekk jie vuäǯǯ tååimted puäkksid, jõs ij leäkku snäätnai, što kõõččmõõžžâst lij kooʹddin leʹbe kåʹddõhttmin suåppum puäkktemtoiʹmmjummuš.
Kåʹdd vaʹsttad puäkktemtoiʹmmjummšest teʹl, ko kääzzkõõzzi puuʹtʼteei oudd tåʹlǩ määusteʹmes puäkksid kooʹddin tuejjuum suåppmõõžž vuâđald. Teʹl kääzzkõõzzin vaʹstteei jååʹđteeʹjen ij vieʹltǩani taarbâž leeʹd dåhttar (jõs jeeʹres kääzzkõõzz jie tõn ooudâld). Jõs kääzzkõõzzi puuʹtʼteei harjjat še jeeʹres puäkktemtoiʹmmjummuž (määuslaž toiʹmmjummuš), kääzzkõõzzi vaʹstteei jååʹđteei feʹrttai leeʹd dåhttar.
Vuäitak lookkâd lââʹzz puäkktemtoiʹmmjummšest da puäkktõõzzi uʹvddmest THL seeidain.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla vuäiʹtte tåʹlǩ čårstõkvuõʹjjin vuässõõttâd taalkâshååid tuejjummša teʹl, ko taalkâshååid tuejjummuš ij leäkku juätkkjeei. Tõn ouddâl tuâjjlaž âlgg čõõđted pååđ taalkâshååid škooultõõzz, suu silttummuž âlgg ainsmâʹtted da suʹnne feʹrttai miõttâd ǩeerjlaž taalkâslååʹv. Kõõččmõõžžâst åårrai lååʹpp lij puõcci-, taalkâs- da talkkâz uʹvddemnääʹl meâldlaž.
Taalkâslååʹv miõttmõõžž mâŋŋa taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla vuäiʹtte uʹvdded valmmšen juõkkum talkksid luâđlaž uʹvddemnääʹl mieʹldd leʹbe tableʹtten, kapseeʹlen, liuggsen, peʹllj- da čâʹlmmkuäšktõssân, vuõiddsen, pläästren da põttsäʹǧǧen. Âlgg väʹldded lokku, što injektioi ouddmõš di vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-taalkâshååid tuejjummuš lie väʹǯǯlõs taalkâshåidd. Tõk õõlǥte lââʹss-škooultõõzz čõõđtummuž juʹn ämmtallaš da taalkâshååid škooultõõzz čõõđtam âʹlddhoiʹddjeeʹjin.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjla jie vuäǯǯ uʹvdded injektioid leʹbe vuäivvõõttâmaaunâs- da pkv-talkksid ko čårstõkvuõʹjjin vaʹstteei škooultõõzztää mâʹte âʹlddhoiʹddjeeʹjin.
Taalkâshoiddu škooulteǩani tuâjjlaid jeät vuåittu miõttâd taalkâslååʹv talkksi juâkkmõʹšše.
Botuliintoksiinhååidai ouddmõš lij pâi tiõrvâsvuõtthuâll. Dåhttar ärvvtââll botuliintoksiinhååid taarb botuliintoksiin ââʹnnem-meäʹrest huõlǩani. Dåhttar tuejjad še äʹššneǩ- leʹbe puõccimeâldlaž meärrõõzz botuliintoksiinvalmštõʹsse. Dåhttar ij vueiʹt mieʹrreed botuliintoksiin seʹst õõʹnni taalkâsvalmštõõzzid mooččâdvuõtthåiddpaaiʹǩin reâuggai puõccihoiʹddjeeʹjid põõrǥâstoiʹmmjummuž vääras ij-ǥa taalkâstiʹllʼjummšin mooččâdvuõtthåiddpääiʹǩ ââʹnnma.
Jõs taalkâsmeärrõõzz tuejjääm dåhttar serdd botuliintoksiin čuâggmõõžž nuuʹbb ooumže, suʹst feʹrttai leeʹd čuâggamvueʹjjest ääjtõõlǩani poppâʹttemnalla. Ääjtõõlǩani poppâʹttemvuõtt miârkkšââvv tõn, što dåhttar lij čuâggamvueʹjjest tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest pääiʹǩ âʹlnn. Dåhttar poppâʹttemvuõttoudldõs ij âʹte tiõuddu ougglõsvuâsttavälddmõõžžâst. Čuâggmõõžž vuäitt seʹrdded tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest reâuggai, čuâggamškooultõõzz da -lååʹv vuäǯǯam puõccihoiʹddjeeja, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeeja leʹbe čiõʹlj-jeänna.
Puõccihoiʹddjeei, tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei leʹbe čiõʹlj-jieʹnn vuäiʹtte čuâggad botuliintoksiin tåʹlǩ teʹl, ko reâugga tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest (juʹn-a reâuggkõõskâst tåimmjuâkksa leʹbe tåimmjuâkksest jiõččnaž ämmatharjjteeʹjen tuejjuum suåppmõõžž vuâđald). Čuâggmõõžž feʹrttai tuejjeed kõõččmõõžžâst åårrai taalkâsmeärrõõzz ouddam dåhttar vuåppmõõžž vuâllsiʹžžen. Tõn ij vueiʹt uʹvdded mooččâdvuõtthåiddpääiʹǩest leʹbe ouddmiârkkân messuin leʹbe jeeʹres vaʹstteei šõddmõõžžâst ni dåhttar vuåppmõõžžâst.
Taalkâsmeärrõõzzâst da talkkâz uʹvddmest feʹrttai raajjâd šiõtlmi oudldem puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzzid.
Taalkâshåidd lij tiõrvâsvuõtthuâl toiʹmmjummuš tåimmjuâkkaz luândast huõlǩani. Sosiaalhuâl juâkksin še taalkâshååid tuejjad vuõss-sâjjsânji tiõrvâsvuõtthuâllsueʹrj škooultõõzz da tõõzz kuulli taalkâshååid škooultõõzz vuäǯǯam tiõrvâsvuõtthuâl ämmatneǩ. Täk lie ouddmiârkkân puõccihoiʹddjeei da âʹlddhoiʹddjeei.
Taalkâshåiddplaan feʹrttai raajjâd pukin juâkksin, koin tuejjeet taalkâshååid. Tõt lij tääʹss- da puõccistaanvuõttplaan di jiijjâsvuåppâmplaan vueʹss. Tåimmjuâkkaz taalkâshååidast vaʹstteei dåhttar preemm da vuâllaǩeeʹrjat taalkâshåiddplaan.
Juõʹǩǩ tåimmjuâkksest feʹrttai leeʹd jiijjâs taalkâshåiddplaan, koʹst čiŋlmõõvât juâkkaz puõccji leʹbe äʹššniiʹǩǩi taarbšem taalkâshoiddu da tõõzz õhttneei tääʹrǩmõs siltteemkaiʹbbjõõzzid da riiskid. Taalkâshåiddplaan ohjjad tuejjeem tääʹzz taalkâshååid tuejjummuž. Čårstõkvuõʹjjin še, ouddmiârkkân pandemiavueʹjjest, taalkâshååid tuejjeet juâǥǥasmeâldlaž taalkâshåiddplaan meâldlânji.
Taalkâshåiddplaanâst kovveet ämmatjoukkmeâldlânji, måkam škooultõõzz juâkksest kaiʹbbjet taalkâshååid tuejjummša ämmtallaš škooultõõzz lââʹssen. Taalkâshåiddplaan siiskõskaiʹbbjõõzzin leät ohjjääm tääʹrǩben Turvallinen lääkehoito -vuäppsest.
Ouddooumaž vaʹsttad nuʹtt tuâjjlai harjjnâttmõõžžâst taalkâshåiddplaaʹne ko še taalkâshåiddplaan ääiʹjtässʼsažvuõđâst. Taalkâshåiddplaan âlgg täʹrǩsted uuʹccmõsân õʹhttešt eeʹjjest da peeiʹvted pâi, ko šiõttõõzz, toiʹmmjummuš leʹbe åårrmõõžž mottje. Tuâjjlain lij vasttõs tåimmad taalkâshåiddplaan meâldlânji.
Talkksid âlgg seeilted nuʹtt, što
Oouʹdmõssân kõõskõsneärvtõʹǩǩe vaaikteei talkksi da talkksi, koid klasstõõlât vuäivvõõttâmaunnsen, seeiltummša feʹrttai ǩiiddted jeäʹrab vuâmmšummuž tõn diõtt, ko tõid vuäitt õhttned tuõttšõs tälkkamvââʹjj da talkksi puästtadââʹnnem. Täid talkksid feʹrttai seeilted pååđ lokkuum pääiʹǩest, koozz peäʹsse tåʹlǩ täi talkksi ǩiõttʼtõõllma vuõiggõttum oummu. Siʹjjid feʹrttai nõõmeed taalkâshåiddplaaʹne. Talkksid, koid klasstõõlât vuäivvõõttâmaunnsen, jeät juõkku vaalmâš mieʹrid puõccji mieʹldd, peʹce tõid jueʹjjet just ouddâl puõccja viikkmõõžž.
Taalkâspaaʒʒtõõzz lie puärsmam leʹbe muđoi ââʹnnmaǩeʹlbbjeǩani talkkâz di puõccji leʹbe aassji tåimmjuâkksa maacctem talkkâz. Lââʹssen taalkâspaaʒʒtõs lij nåkam taalkâs, kååʹtt lij pijjum ââʹnnemǩiõlddja.
Taalkâspaaʒʒtõõzz âlgg seeilted čåårast jeeʹres talkksin. Ääʹššteʹmes oummu jie vuäǯǯ piâssâd taalkâspaaʒʒtõõzz seeiltemsâjja.
Tåimmjuâkksest feʹrttje leeʹd vuäʹppõõzz taalkâspaaʒʒtõõzz ǩiõttʼtõõllma. Tåimmjuâkksi taalkâspaaʒʒtõõzz maacctet puõccipõrttapteekka leʹbe taalkâskõõskõʹsse. Äävhååid apteekkast tååimtum talkksid maacctet äävapteekka. Taalkâshåiddplaaʹne ǩeeʹrjtet, mäʹhtt vuäǯǯat snäätnaivuõđ tõʹst, što taalkâsläppjummuš ij šõõdd jååʹđtummuž ääiʹj, ko taalkâspaaʒʒtõõzz maacctet äävapteekka.
Talkksi seeiltemsââʹj da seeiltemåårrmõõžžid feʹrttai täʹrǩsted meäʹrmeâldlânji, što taalkâspaaʒʒtõs šâdd nuʹtt ooccanj ko vueiʹtlvaž. Juâkksa kaʹnnat nõõmeed talkksin vaʹstteei oummu, kååʹtt âânn huõl seeiltemsõõʹji täʹrǩstummšest.
