Buohcci sajádat ja vuoigatvuođat

Jus leat duhtameahttun du oažžun dearvvašvuođafuolahusa bálvalussii, sáhtát dahkat das cuigema bálvalusa buvttadan ovttadahkii. Dus lea maiddái vuoigatvuohta dahkat guoddalusa iežat guovllu guovlohálddahusdoaimmahahkii. 

Pyeccee kalga uážžuđ pijssájeijee tiervâsvuotâpalvâlusâid sorjohánnáá tast, mon kieldâst sun áásá. Jyehi pyeccest lii vuoigâdvuotâ peessâđ huáputtes tiipšon tiervâsvuotâkuávdáin já pyecceiviäsuin laavâst miäruštâllum aaigij siste, jis tipšo tárbu lii páhudum vuossâmuu puhelinohtâvuođâ ääigi, sierâ tipšo táárbu árvuštâllâmkollimist tâi vuolgâttâspááppár árvuštâlmáin. Tipšo táárbu árvuštâl ain tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš. Argâpeeivij tiervâsvuotâkuávdáá ávusorroomaaigij siste tohon kalga uážžuđ njuolgist puhelinohtâvuođâ tâi tohon kalga peessâđ moonnâđ.

Juáhháást lii vuoigâdvuotâ huápulii tiipšon tiervâsvuotâkuávdái tâi pyecceiviäsui kocemist tâi huáppuvuástáväldimist aassâmpääihist sorjohánnáá.

Puõccjest feʹrttai vuäǯǯad riʹjttjeei tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid huõlǩani tõʹst, koon kååʹddest son jäälast. Juõʹǩǩ puõccjest lij vuõiggâdvuõtt piâssâd ǩirrsâʹttem hoiddu tiõrvâsvuõttkõõskõõzzin da puõccipõõrtin lääʹjjest meäʹrtõllum aaiʹji seʹst, jõs hååid tarbb lij tuõttum vuõssmõs teʹlfonõhttvuõđ ääiʹj, pååđ hååid taarb ärvvtõõllâmjeällmõõžžâst leʹbe vuõlttõõzz ärvvtõõleeʹl. Hååid taarb ärvvtââll pâi tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž. Aarǥi tiõrvâsvuõttkõõskõõzz äävaiåårramaaiʹji tok âlgg vuäǯǯad ääjtõõlǩani teʹlfonõhttvuõđ leʹbe tok âlgg vueiʹtted mõõnnâd jieʹlled.

Juõʹǩǩkast lij vuõiggâdvuõtt ǩirrsallaš hoiddu tiõrvâsvuõttkõõskõõzzi leʹbe puõccipõõrti kååccmõõžžâst leʹbe ǩiirâsvuâsttavälddmõõžžâst jälstempääiʹǩest huõlǩani.

Buohcci galgá oažžut gokčevaš dearvvašvuođabálvalusaid das beroškeahttá, man gielddas son ássá. Juohke buohccis lea vuoigatvuohta beassat hoahpuhis dikšumii dearvvašvuođaguovddážiin ja buohcceviesuin lágas meroštallojuvvon áiggiid siste, jus dikšuma dárbu lea gávnnahuvvon vuosttaš telefonoktavuođa áigge, dikšuma dárbbu sierra árvvoštallanfitnamis dahje sáddenbáhpára árvvoštallamiin. Dikšuma dárbbu árvvoštallá álo dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš. Árgabeaivve dearvvašvuođaguovddáža rabasorrunáigge dohko galgá dakkaviđe oažžut telefonoktavuođa dahje doppe galgá sáhttit fitnat. 

Juohkehaččas lea vuoigatvuohta hohpolaš dikšumii dearvvašvuođaguovddážiid dahje buohcceviesuid gohcimis dahje hohpolašvuostáiváldimis ássanbáikkis beroškeahttá.

Dikšu dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš galgá muitalit buohccái dahje oapmahažžii iešráđálaččat buot su dikšumii laktáseaddji áššiin, main lea mearkkašupmi su dikšumis mearridettiin. Buohccái galgá muitalit molssaeavttuid ja dikšuma váikkuhusaid, maiddái vejolaš hehttenváikkuhusaid. Viiddis ja divrras dikšumiin galgá oažžut dikšunplána ja goasttádusárvvoštallama. Dat sáhttá leat njálmmálaš, muhto dan sáhttá bivdit maiddái čálalaččat.  

Buohccis lea vuoigatvuohta dárkkistit su guoski buohcceáššegirjemerkemiid. Čálalaš bivdda doaimmahuvvo dikšuma addin dearvvašvuođafuolahusa ovttadahkii, man maŋŋá áššehas oažžu kopiijaid su buohcceáššegirjjiin. Dieđuid addimis galgá dahkat merkema buohcceáššegirjjiide. Dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš dárbbu mielde manná čađa ovttas buohcciin ja oapmahaččain dan, mii buohcceáššegirjjiide lea merkejuvvon. Jus dearvvašvuođaovttadagas eai atte bivddagis fuolakeahttá buohcceáššegirjjiid, dat galgá ákkastallat biehttaleami čálalaš vástádusas, ja áššis galgá dahkat merkema buohcceáššegirjái. 

Dieđuid galgá addit nu, ahte buohcci ádde doarvái bures daid sisdoalu. Jus dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš ii máhte geavahit buohcci geavahan giela dahje buohcci ii sáhte áico- dahje hállanvigi dihte šaddat áddejuvvot, galgá vejolašvuođaid mielde fuolahit dulkomis. 

Buohccis lea vuoigatvuohta dárkkistit dieđuid, mat su birra leat girjejuvvon buohcceáššegirjjiide. Jus dieđut leat buohcci mielas feaila, son sáhttá bivdit daid divvuma. 

Tipšoo tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátpargeeh kalgeh muštâliđ pyeccei tâi omâhâžân jieijâs algust puoh suu tiipšon lahtojeijee aašijn, main lii merhâšume suu tipšoost meerriddijn. Pyeccei kalga muštâliđ tipšomuulsâiävtuid já tipšoi vaiguttâsâid, meiddei máhđulijd háittuvaiguttâsâid. Vijđes já tivrâs tipšoin kalga uážžuđ tipšomvuávám já koloárvuštâllâm. Tot puáhtá leđe njálmálâš, mutâ tom puáhtá táttuđ meiddei kirjálâžžân.

Pyeccest lii vuoigâdvuotâ tärhistiđ olssis kyeskee pyecceeäššikirjemerkkimijd. Kirjálâš piivdâ toimâttuvvoo tipšo adelâm tiervâsvuotâhuolâttâs ohtâdâhân, mon maŋa äššigâs uážžu kopioid pyecceeäššikirjijnis. Tiäđui addelmist kalga toohâđ merkkim pyecceeäššikiirjijd. Tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátpargee mana táárbu mield čoođâ oovtâst pyeccein já omâháin, mii pyecceeäššikiirjijd lii merkkejum. Jis tiervâsvuotâhuolâttâsohtâduvâst iä addel pyecceeäššikiirjijd pivdemist huolâhánnáá, tot kalga agâstâllâđ piettâlem kirjálii vástádâsâst já ääšist kalga toohâđ merkkim pyecceeäššikiirján. 

Tiäđuid kalga adeliđ nuuvt, ete pyeccee äddee toi siskáldâs tuárvi pyereest. Jis tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátpargee ij määti pyeccee kevttim kielâ tâi pyeccee ij pyevti áiccu- tâi sárnumváádu tiet addiittâddâđ, tulkkumist kalga huolâttiđ máhđulâšvuođâi mield. 

Pyeccest lii vuoigâdvuotâ tärhistiđ tiäđuid, moh sust láá kirjettum pyecceeäššikiirjijd. Jis tiäđuh láá pyeccee mielâst puástud, sun puáhtá táttuđ tivvoođ toid.

Hoiʹddjeei tiõrvâsvuõtthuâl ämmatoummust feʹrttai mušttled puõccja leʹbe roodnairueʹtte jijstes vueʹljeeʹl pukin suu hoiddu õhttneei aaʹššin, koin lij miârktõs, ko tuʹmmjet suu hååidast. Puõccja âlgg mušttled håiddvaajtõsmääinaid da hååidai vaaiktõõzzid, vueiʹtlvaž häittvaaiktõõzzid še. Veiddsõs da kaallšõs hååidain feʹrttai vuäǯǯad håiddplaan da teäʹǧǧââʹnnemarvvlõõzz. Tõt vuäitt leeʹd njäälmlaž, leâša tõn vuäitt raukkâd še ǩeerjlânji.

Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt täʹrǩsted jiijjâs kuõskki puõcciäʹššǩeʹrjjmeärkkõõzzid. Ǩeerjlaž raukkmõõžž tååimtet hååid ouddam tiõrvâsvuõtthuâl juâkksa, koon mâŋŋa äʹššneǩ vuäǯǯ kopioid puõcciäʹššǩiiʹrjines. Teâđai uʹvddmest âlgg tuejjeed meärkkõõzz puõcciäʹššǩiiʹrjid. Tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž mâânn taarb mieʹldd čõõđ õõutveäkka puõccjin da roodnairuåđin, mii puõcciäʹššǩiiʹrjid lij miârkkum. Jõs tiõrvâsvuõtthuâlljuâkksest jeät raukkmõõžžâst huõlǩani uvddu puõcciäʹššǩiiʹrjid, tõʹst feʹrttai vuâđđtõõllâd ǩeâlddõõttmõõžž ǩeerjlaž vasttõõzzâst da ääʹššest feʹrttai tuejjeed meärkkõõzz puõcciäʹššǩerjja. 

Teâđaid âlgg uʹvdded nuʹtt, što puõcci fiʹttai nokk puârast tõi siiskõõzz. Jõs tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž ij silttâd puõcci ââʹnnem ǩiõl leʹbe puõcci ij vueiʹt aicc- leʹbe särnnamvââʹjj diõtt šõddâd fiʹttjum, âlgg vueiʹttemvuõđi mieʹldd ââʹnned huõl tuʹlǩǩummšest. 

Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt täʹrǩsted teâđaid, kook suʹst lie ǩeeʹrjtum puõcciäʹššǩiiʹrjid. Jõs teâđ lie puõcci miõlâst vââǥǥla, son vuäitt raukkâd tõi teevvmõõžž.

Dearvvašvuođafuolahusa áššegirjjit dollojuvvojit čiegusin. Buohccis lea vuoigatvuohta diehtit, masa su dieđut adnojuvvojit.

Tiervâsvuotâhuolâttâs äššikirjeh láá syeligâssân tolâttetteeh. Pyeccest lii vuoigâdvuotâ tiettiđ, moos suu tiäđuh annojeh.

Tiõrvâsvuõtthuâl äʹššǩiiʹrjid âlgg ââʹnned peittast. Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt tieʹtted, koozz suu teâđaid ââʹnet.

Vuõiggâdvuõtt vaʹlljeed ǩirrsâʹttem hååid håiddpääiʹǩ Oikeus valita kiireettömän hoidon hoitopaikka - kolttasaame

Puõcci vuäitt vaʹlljeed håiddpäiʹǩǩnes koon-ne jeeʹres ko jälstemvuuʹdes leʹbe -kååʹddes tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Håiddpääiʹǩ vuäitt vaajted takainalla eeǥǥas vuârstes da vaajtõõzz iʹlmmtet ođđ håiddpäikka ǩeerjlânji. Håiddvasttõs serddai vaʹlljuum kååʹdd tiõrvâsvuõttkõõskõʹsse mââimõsân kooum neäʹttel ǩeeʹjjest iʹlmmtõõzz pueʹttmest. Ooumaž vuäitt vaʹlljeed håiddpäiʹǩǩnes seämma-äiggsânji tåʹlǩ õõut tiõrvâsvuõttkõõskõõzz. Nääiʹt puõcci puk tiõrvâsvuõttkõõskõõzzi kääzzkõõzz serddje ođđ håiddpäikka.

Håiddpääiʹǩ ij vueiʹt vaʹlljeed jiõčč, jõs kõõččmõš lij škooul- leʹbe mättʼtõõttâmtiõrvâsvuõtthuâlast leʹbe kuʹǩesäiggsaž strooiʹtelhååidast. Kååʹddest ij leäkku õõlǥtemvuõtt jäʹrjsted dommpuõccihååid vuuʹdes åålǥpeälla.

Jõs dåhttar leʹbe pääʹnndåhttar ärvvtââll, što ooumaž taarbaš spesiaalpuõccihååid kääzzkõõzzid, ooumaž vuäitt vaʹlljeed hååid uʹvddi kååddlaž spesiaalpuõccihååid tåimmjuâkkaz. Håiddpääiʹǩ âlgg vaʹlljeed õhttsažfiʹttjõõzzâst vuõlttõõzz uʹvddi dåhttrin leʹbe pääʹnndåhttrin.

Puõcci vuäitt vaʹlljeed, ǩii lääǥǥlõsttum tiõrvâsvuõtthuâl ämmatooumaž suu håidd tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest. Vaʹlljummuž vueiʹtet tuejjeed toiʹmmjummuž mieʹrrmeâldlaž jäʹrjstummuž uʹvddem raaji seʹst. Puõcci âlgg juätkkhååidast še ohjjeed suu ääiʹjben håiddam dåhttar leʹbe pääʹnndåhttar hoiddu, jõs tõt lij vueiʹtlvaž hååid ääʹššmeâldlaž jäʹrjstummuž peäʹlnn.

Buohcci sáhttá válljet iežas dikšunbáikin man nu eará go su ássanguovllu dahje –gieldda dearvvašvuođastašuvnna. Dikšunbáikki sáhttá lonuhit dábálaččat jahkái hávil ja lonuheapmi almmuhuvvo ođđa dikšunbáikái čálalaččat. Dikšunvástu sirdása válljejuvvon gieldda dearvvašvuođaguovddážii maŋimustá golmma vahku geahčen almmuheami boahtimis. Olmmoš sáhttá válljet iežas dikšunbáikin oktanaga dušše ovtta dearvvašvuođaguovddáža ja dearvvašvuođastašuvnna. Dalle buohcci dearvvašvuođastašuvnnaid buot bálvalusat sirdásit ođđa dikšunbáikái. 
  
Dikšunbáikki ii sáhte válljet ieš, jus jearaldagas lea skuvla- dahje studerendearvvašvuođafuolahus dahje guhkesáigge lágádusdikšun. Gielddas ii leat geatnegasvuohta ordnet ruovttubuohccedikšuma iežas guovllu olggobealde. 

Jus doavttir dahje bátnedoavttir árvvoštallá, ahte olmmoš dárbbaša spesiálabuohccedikšuma bálvalusaid, olmmoš sáhttá válljet dikšuma addi gielddalaš spesiálabuohccedikšuma doaibmaovttadaga. Dikšunbáikki galgá válljet ovttasráđiid sáttabáhpára addi doaktáriin dahje bátnedoaktáriin. 

Buohcci sáhttá válljet, guhte lágalažžan dahkkon dearvvašvuođafuolahusa ámmátolmmoš dikšu su dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagas. Válljema sáhttá dahkat doaimma vuogálaš ordnema suovvan rájáid siste. Buohcci galgá joatkkadikšumisge stivret su ovdalis dikšun doaktára dahje bátnedoaktára dikšumii, jus dat lea vejolaš dikšuma áššáigullevaš ordnema dáfus. 

Pyeccee puáhtá valjiđ tipšosaijeen monnii eres ko jieijâs aassâmkuávlu tâi -kieldâ tiervâsvuotâsajattuv. Tipšosaje puáhtá molsođ táválávt oovtâ ihán häävild já molsom almottuvvoo uđđâ tipšosajan kirjálávt. Tipšomovdâsvástádâs sirdoo väljejum kieldâ tiervâsvuotâkuávdážân majemustáá kulmâ oho keččin almottâs puátimist. Olmooš puáhtá valjiđ tipšosaijeen siämmáá ääigi tuše oovtâ tiervâsvuotâkuávdáá já tiervâsvuotâsajattuv. Talle pyeccee puoh tiervâsvuotâsajattuvâi palvâlusah sirdojeh uđđâ tipšosajan.

Tipšosaje ij pyevti valjiđ jieš, jis koččâmuš lii škovlâ- tâi uápputiervâsvuotâhuolâttâsâst tâi kuhesáigásii lájádâstipšoost. Kieldâst ij lah kenigâsvuotâ orniđ päikkipyecceetipšo jieijâs kuávlu ulguubel.

Jis tuáhtár tâi pänituáhtár árvuštâl, ete olmooš taarbâš spesiaalpyecceitipšo palvâlusâid, olmooš puáhtá valjiđ tipšo adeleijee kieldâlii spesiaalpyecceitipšo toimâohtâduv. Tipšosaje kalga valjiđ ohtsâšibárdâsâst vuolgâttâspááppár adeleijee tuáhtáráin tâi pänituáhtáráin.

Pyeccee uážžu valjiđ, kii lavâlistum tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátolmooš tipšo suu tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst. Valjim puáhtá toohâđ toimâm ulmemiäldásii ornim suovvâm raajij siste. Pyeccee kalga jotkâtipšoost-uv laiđiđ suu ovdil tipšom tuáhtár tâi pänituáhtár tiipšon, jis tot lii máhđulâš tipšo ääšimiäldásii ornim tááhust.

Puõcciäʹššooumaž feʹrttai leeʹd nõõmtum juõʹǩǩ tiõrvâsvuõtthuâl tåimmjuâkksest.

Puõcciäʹššooumaž ohjjad da vuäʹppast puõcci, jõs tät lij tååđtem vuäǯǯmes hoiddu leʹbe âânnmõʹšše. Puõccjest lij vuõiggâdvuõtt tuejjeed mušttʼtõõzz leʹbe kueʹddlâʹstted ääʹššstes, da puõcciäʹššooumaž vuäitt vieʹǩǩted suu tõi tuejjummšest. Puõcciäʹššooumaž ij kuuitâǥ jiõčč vääʹld peäʹl, leät-a puõcci hååidast leʹbe âânnmõõžžâst tåimmam ääʹššmeâldlânji.
 
Puõcciäʹššoummu õhttvuõtt-teâđ âʹlǧǧe leeʹd vueiʹnnemnalla tiõrvâsvuõtthuâl tåimmpaaiʹǩin.

Jõs leäk tååđtem vuäǯǯmad tiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõʹsse, vuäitak tuejjeed tõʹst mušttʼtõõzz kõõččmõõžžâst åårrai kääzzkõõzz puuʹtʼtam juâkksa. Tuʹst lij še vuõiggâdvuõtt kueʹddlâʹstted jiijjad vuuʹd vuʹvddvaaldâšmkonttra.
 

Juohke dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagas galgá leat nammaduvvon buohcceáššeolmmoš. 

Buohcceáššeolmmoš oahpista ja rávve buohcci, jus dat lea duhtameahttun su oažžun dikšumii dahje meannudeapmái. Buohccis lea vuoigatvuohta dahkat cuigema dahje guoddaleami iežas áššis, ja buohcceáššeolmmoš sáhttá veahkehit su daid dahkamis. Buohcceáššeolmmoš ii goittotge ieš váldde beali, leatgo buohcci dikšumis dahje meannudeamis doaibman áššáigullevaččat. 

Buohcceáššeolbmo oktavuođadieđut galget leat oaidninláhkái dearvvašvuođafuolahusa doaibmabáikkiin. 

Jyehi tiervâsvuotâhuolâttâs toimâohtâduvâst kalga leđe nomâttum pyecceeäššiolmooš.

Pyecceeäššiolmooš läiđee já rävvee pyeccee, jis sun lii tutâmettum suu uážžum tiipšon tâi kohtâlmân. Pyeccest lii vuoigâdvuotâ toohâđ muštottâs tâi kuoddâlem äšistis, já pyecceeäššiolmooš puáhtá išediđ suu toi tohâmist. Pyecceeäššiolmooš ij kuittâg vääldi jieš pele toos, láá-uv pyeccee tipšomist tâi kohtâlmist toimâm ääšimiäldásávt. 

Pyecceeäššiulmuu ohtâvuotâtiäđuh kalgeh leđe uáinusist tiervâsvuotâhuolâttâs toimâsoojijn.

Jis tun lah tutâmettum tuu uážžum tiervâsvuotâhuolâttâs palvâlusân, tun puávtáh toohâđ tast muštottâs tom palvâlus pyevtittem ohtâdâhân. Tust lii meiddei vuoigâdvuotâ toohâđ kuoddâlem jieijâs´d kuávlu kuávluhaldâttâhvirgádâhân.